2024. aasta liiklusloenduse tulemuste põhjal suurenes keskmine liiklussagedus riigiteedel aastaga 1072 sõidukilt 1088 sõidukini ööpäevas. Kasvutrend on siiski aeglustunud, kuna 2023. aastal kasvas liiklussagedus varasema aastaga võrreldes kiiremini - 3,3 protsenti.

Liiklusloenduse andmed on olulised riigiteede projekteerimisel, ehitamise ja remontimise kavandamisel ning korrashoiuks.

2024. aastal oli põhimaanteede aasta keskmine liiklussagedus 5878 sõidukit ööpäevas (võrreldes 2023. aastaga suurenes 2,0 protsenti), tugimaanteedel 1735 sõidukit ööpäevas (suurenes 1,9 protsenti) ja kõrvalmaanteedel 349 sõidukit ööpäevas (vähenes 0,1 protsenti).

Suurem liiklus oli koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse.

Suurima liiklusega teelõik 2024. aastal asus Tallinna–Narva teel, mille lõigul 10,5–11,2 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 42 884 sõidukit ööpäevas. Sellele järgnesid Tallinna–Pärnu–Ikla teellõik 13-13,8 km, kus sõitis aastas keskmiselt 28 344 sõidukit ööpäevas ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teel 5,7–8,5 km, kus sõitis aastas keskmiselt 28 245 sõidukit ööpäevas.

Riigiteedel oli 2024. aasta lõpu seisuga kokku 115 püsi- ning 26 perioodilist loenduspunkti. Ajutist liiklusloendust teostati kokku 1037 loenduspunktis.

Liiklussagedust ja selle muutust mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng ja teede läbilaskvus.