Maarja Rannama: teehoid vajab rohkem raha ja targemaid lahendusi

Kui soovime, et meie riigiteed oleksid ohutud, mugavad ja kestlikud ka aastakümnete pärast, tuleb meil juba praegu teha tarku otsuseid. Teedevõrgu säilitamine ei ole pelgalt ehitus- või transpordivaldkonna siseküsimus, see on osa laiemast ühiskondlikust, majanduslikust ja julgeolekupoliitilisest vastutusest, kirjutab Maarja Rannama.
Teede Tehnokeskuses valminud analüüs riigiteede rahavajadusest aastateks 2025–2054 näitab selgelt, et kui soovime säilitada olemasoleva riigi teedevõrgu optimaalses seisukorras, vajame aastas vähemalt 203 miljonit eurot (2024. aasta hindades). Lisaks vajavad täiendavaid investeeringuid ka kohalike omavalitsuste teed. Seda on ligi kaks korda rohkem kui praegu.
Vastasel juhul ei suuda me tagada teede kvaliteeti ega vältida seda, et edasi lükatud remonditööd muutuvad tulevikus oluliselt kallimaks. Viimastel aastatel on teehoiu rahastus aga hüppeliselt vähenenud.
Nutikus ei ole moesõna, vaid vajadus
Raha kõrval vajame senisest rohkem nutikust. Transpordiamet on selles suunas juba olulise sammu teinud, rakendades enamikus oma lepingutes põhimõtet, et ehitaja saab lisatasu, kui saavutab mõõdetavalt parema kvaliteedi. Teekatte omadusi hinnatakse ehituse ajal objektiivsete mõõtmiste, sealhulgas termomõõdistamise abil, mis annab selge ja tõenduspõhise aluse kvaliteedi hindamiseks. Selline süsteem motiveerib kasutama paremaid tehnoloogiaid ja töövõtteid.
Tulemus? Teekatte eluiga võib pikeneda kuni 50 protsenti, kuid lisakulu riigile jääb vaid viie protsendi piiresse. See on selge näide, kuidas nutikate lahenduste kasutamine loob pikaajalist kokkuhoidu.
Paraku ei ole sama lähenemine jõudnud kohalikesse omavalitsustesse, neil puudub valdavalt ülevaade asfaldi kvaliteedist, mida maha pannakse. Enamasti ei kasutata sarnaseid kvaliteeti motiveerivaid lahendusi ega ka süstemaatilist proovide võtmist, mille abil kontrollida, mida tee-ehituse käigus tegelikult paigaldatakse. See tähendab, et kvaliteedi tagamine jääb peamiselt usalduse tasandile.
Selline praktika ei taga kestlikkust ega õigusta investeeringuid, eriti kui iga euro loeb. Tehnoloogiad võimaldavad kvaliteeti andmepõhiselt hinnata, mida riik ka teeb, omavalitsused aga mitte. Seega, kui praegu panustada kvaliteeti, peab tulevikus vähem renoveerima ja üldkulu kokku on väiksem. Lisaks sellele on võimalik saavutada kokkuhoid ka selle kaudu, et juba tee planeerimisel arvestatakse kõikide vajalike taristutega, ka tulevikuvajadustega. Nii saab välistada seda, et järgmine ehitaja kaevab uue tee üles, et vedada elamurajooni mõni puuduv infrastruktuuri lahendus, näiteks sidekaabel, elektritrass jne.
Tee on strateegiline varade võrk
Mängu tuleb veel üks oluline aspekt, kaitsevõime. Teede kvaliteet ja vastupidavus ei ole ainult tsiviiltranspordi küsimus, kriisiolukorras on taristul otsene roll sõjalise liikuvuse tagamisel. Kui teed ei pea vastu raskeveokitele, kui silla kandevõime on ebapiisav või kui ühendusteede seisukord takistab kiiret reageerimist, muutub see otseseks julgeolekuriskiks.
Seda enam peame tagama, et iga kilomeeter avalikku teed oleks läbimõeldult ja nutikalt kavandatud, ehitatud ning hooldatud. Nii kaitseplaanid kui ka tsiviilelanikkonna varustuskindlus sõltuvad taristu töökindlusest.
Tulevikku vaatav teede planeerimine tähendab sedagi, et tehnoloogilised arengud tuleb arvesse võtta juba projekteerimise faasis. Targalt rajatud tee ei ole ainult tugev ja sile, see on valmis ka selleks, et seal saaks tulevikus kasutada uusi tehnoloogiaid. Näiteks tuleks suurte rekonstrueerimistööde käigus juba nüüd paigaldada kaablikanalid ja muu baastaristu, mis võimaldab tulevikus lihtsalt ja kuluefektiivselt lisada andureid, elektriühendusi või sidelahendusi.
Teeinfrastruktuuri integreeritud andurid võimaldavad reaalajas jälgida liiklusvooge, ilmastikutingimusi ja teeolusid. Näiteks liiklusandurid koguvad andmeid sõidukite arvu, kiiruse ja liiklusvoogude kohta, aidates optimeerida liikluskorraldust ning vähendada ummikuid. Ilmaandurid mõõdavad temperatuuri, sademete hulka ja tuule kiirust, võimaldades teehooldajatel õigeaegselt reageerida libeduse tekkele või muudele ohtlikele teeoludele.
Ühest küljest parandab andmetest saadav teave liiklejate ohutust ja mugavust, teisalt aitab infrastruktuuri haldajatel teha teadlikke otsuseid teehoolduse ja -remondi osas, mis mõlemad peaksid olema tee omanikule olulised väärtused. Selline ettevalmistatud taristu aitab hoida kokku tulevikus kaasnevate lisatööde pealt ja võimaldab kiiret reageerimist nii targa linna, isejuhtivate sõidukite kui ka muude arenevate lahenduste kasutuselevõtuks.
Kaasaegsed elektriühendused teede infrastruktuuris võimaldavad paigaldada ja kasutada erinevaid seadmeid nagu tänavavalgustus, liiklusmärgid ja -foorid, samuti elektriautode laadimispunktid. Elektriautode laadimispunktide integreerimine teede äärde toetab keskkonnasõbraliku transpordi arengut ja julgustab elektrisõidukite kasutuselevõttu.
Kvaliteeti mõõtvate lahenduste laiem kasutuselevõtt, täpsem planeerimine, andmepõhine haldamine ja teadustehniliste teadmiste rakendamine peavad muutuma normiks, mitte erandiks. Tehnoloogia võimaldab meil teehoidu juhtida andmepõhiselt ja täpselt ning pikemas perspektiivis ka kulusid kokku hoida, küsimus on, kas meil on tahet seda teha.
Toimetaja: Kaupo Meiel