Eelmise nädala kolmapäeval võeti kinni Türgi populaarne opositsioonipoliitik, Istanbuli linnapea Ekrem Imamoglu, ainus, kes võiks president Recep Tayyip Erdoganile presidendivalimistel tõsist konkurentsi pakkuda. Päev varem tühistas Istanbuli ülikool Imamoglu ülikoolidiplomi, ilma milleta ei saa presidendiks kandideerida.

"Kogesime siin riigis väga huvitavat juhtumit. Siia tulles nägime telerist, et Ekrem Imamoglu ülikoolikraad tühistati 31 aastat pärast selle saamist," ütles Imamoglu.

Ametivõimud süüdistasid Imamoglut korruptsioonis ja seotuses terrorismiga. Justiitsminister Yilmaz Tunc püüdis väita, et midagi poliitilist Imamoglu kinnipidamises ei ole.

"Vastavalt põhiseaduse artiklile 138 on kohtud sõltumatud. Ükski asutus, institutsioon ega üksikisik ei saa anda kohtunikele korraldusi, juhiseid, korraldusi ega ettepanekuid kohtuvõimu teostamise kohta," lausus Tunc.

Erdogan on võimul olnud üle 20 aasta. Järk-järgult on ta võtnud enda kontrolli alla kohtud, peaaegu likvideerinud sõltumatu meedia ning üha jõulisemalt maha surunud teisitimõtlejaid.

Meeleavaldused keelati ära, aga rahvas tuli Istanbuli linnapea toetuseks ikkagi tänavatele. Iga päevaga üha rohkem.

"Olen väga mures. Pole midagi – ei õiglust, õigusriiki ega absoluutselt mitte midagi. Nad on meilt kõik ära võtnud. Igaüks, kes häält tõstab, heidetakse vangi," ütles meeleavaldaja Fatma.

"Minu arvates on need kõik poliitilised otsused ja ma olen kindel, et suur osa riigist arvab nii. Pole õiglust, seadused ei kehti. Kohtuvõim lihtsalt teeb nii nagu valitsus otsustab, mida muud siin öelda," lausus Murtaza Inci.

Mitu päeva kestnud rahutuste käigus on sadu inimesi kinni võetud, politsei on kasutanud pisargaasi ja veekahureid.

"Tuletan veel kord meelde, et need päevad, mil vasakpoolseid rühmitusi, marginaliseeritud inimrühmi ja vandaale kaasa haarates tänavatele tuldi ja rahva tahte peale sülitati, on ammu möödas. Ajad, mil poliitikat ja kohtumõistmist juhiti tänavaterrorismi kaudu, on koos vana Türgiga minevikku jäänud," lausus Erdogan.

Pühapäeval andis kohus korralduse Istanbuli linnapea korruptsioonisüüdistuses ametlikult vahi alla võtta. Terrorismisüüdistuses otsustati vahistamist mitte määrata.

"Ausalt öeldes on mul meie kohtusüsteemi pärast häbi, sest nägime kohtuprotsessi ajal, et iga avaldus edastati viie minuti jooksul kogu Türgile, kuigi uurimine peaks olema konfidentsiaalne. Eeluurimine peaks olema konfidentsiaalne," ütles Ankara linnapea Mansur Yavas.

Vabariiklik Rahvapartei pidi nädalavahetusel valima oma presidendikandidaadi. Partei juhi sõnul anti Imamoglu toetuseks ligi 13 miljonit häält.

Järgmised presidendivalimised on Türgis 2028. aastal ja Erdogan enam uuesti kandideerida ei saa, sest tal on juba kaks ametiaega ammu täis. Konstitutsioonis on aga kirjas ka erand: kui kolm viiendikku parlamendist otsustab korraldada ennetähtaegsed presidendivalimised, saab ka senine president uuesti kandideerida, ja seda Erdogan 2023. aastal ka tegi.

Nüüd on uuesti kandideerimiseks kaks võimalust: kas taas kuulutada välja ennetähtaegsed valimised või veelkord muuta põhiseadust. Vaatlejate hinnangul muudaks Erdogan meelsasti konstitutsiooni, aga praegu ei ole tal parlamendis piisavalt hääli referendumi korraldamiseks.

Türgi opositsioon loodab Euroopa Liidu toele.

"Euroopa ei tohiks hüljata väärtusi, mis on Euroopa aluseks. Euroopa Liit ei tohiks ohverdada Türgi demokraatiat, Türgi  valimisi ega istuda julgeolekuprobleemide pärast Erdoganiga läbirääkimistelaua taha, nii nagu kaubeldi temaga sisserändajate üle," ütles Vabariikliku Rahvapartei juht Özgür Özel.

Mõne vaatleja hinnangul rikub Erdogani rivaali vangistamine Türgi ja Euroopa Liidu suhteid veelgi.

"Nüüd on õhustik uueks laiemaks suhteks Euroopa ja Türgi vahel väga mürgitatud, äsja toimunu mõjutab seda väga. Võiksime siiski näha koostööd kaitsetööstuse ja julgeoleku alal, geopoliitilist koostööd, kuid see ei pruugi laieneda muudele valdkondadele, mis oleksid Türgile väga kasulikud," rääkis Chatham House'i analüütik Galip Dalay.