Kui veel kaheksa aasta eest moodustasid Euroopas enamuse sotsialistid ja liberaalid, siis nüüdseks on jõuvahekorrad ümber pööratud. Seda ilmestavad ka faktid: Euroopa ametis olevatest riigipeadest 13 kuulub Euroopa Rahvapartei (ERP) liikmeserakondadesse, lisaks täidetakse Euroopa Komisjoni 28-st volinikukohast tervelt 15. Sellist erikaalu pole komisjonis varem ühelgi poliitilisel grupil olnud.

Mis on tehtud?

Julgeme öelda, et kui konservatiivset nihet Euroopas poleks toimunud, oleksime praegu nii julgeolekuliselt kui ka majanduslikult täbaras olukorras.

Ukraina toetamine on sellest ilmekas näide. Kui endise kantsleri Olaf Scholzi ajal oli Saksamaa toetus arglik ja pidur, siis Friedrich Merz on oma sõnades ja esimestes tegudes toonud murrangu. "Saksamaa peab saama Euroopa juhtivaks armeeks", see avalikult püstitatud eesmärk näitab väga põhimõttelist muutust kogu Saksamaa mõtlemises. Siiani on maailmasõdade pärandatud süütunde alalhoidmisel olnud kõige innukamad sakslased ise.

Nendest Merzi sõnadest võib järeldada edasiliikumist ja probleemidele ausalt otsa vaatamist. Roheliste ja sotside loogika suunaks Euroopa suurima majanduse raha isegi sõjaohu korral tuulikutesse ja piiritlemata migratsiooni, praegu läheb see õnneks droonidesse ja muusse sõjatehnikasse.

Eesti ja teised Euroopa idapiiri riigid on olnud aastaid julgeolekuküsimuste valjud tõstatajad, kuid Ukrainast kaugemal pole näidatud innukust kaitsevõime suurendamiseks. Saksamaa vali lisandumine sellesse segakoori suurendab meie kõigi ühist turvatunnet ja avab uusi uksi ka selles vallas toimetavatele Eesti ettevõtetele.

Migratsioonipoliitika on teine oluline ja printsipiaalne muutus. Ja siin on kaks mõõdet. Üks on senise läbimõtlematu ja ennastkahjustava (illegaalsete) migrantide sissevoo rangem kontrollimine. See tähendab ka väiksemat kuritegevust, vähem jõude logelevaid noortejõuke ja maksumaksjate raha mõistuspärasemat kasutamist – lühidalt kodanike suuremat turvatunnet oma kodukandis. Teine on äärmuspopulistide võimult eemal hoidmine.

Lääne-Euroopas ja Skandinaavias on migratsioon peamine poliitiline tulipunkt ja Kremli-sõbralike erakondade nagu AfD, Rahvusrinne, Rootsi Demokraadid häälteallikas. Püstitades piiritarasid ja taastades piirikontrolle näitame, et turvalisuse tagamine ei ole populistlik loosung vaid vajalik samm võitlemaks äärmuslusega nii enda sees kui ka kaugemal.

Peame migratsiooniküsimust meeles pidama ka Eestis. Statistikaameti värsked andmed, mis näitavad viimaste aastate suurimat töötute arvu, tähendavad, et ka meil kodus tuleb keskenduda selle mure lahendamisele, mitte looma täiendavaid erandeid tuhandete väljastpoolt Euroopat ja meie kultuuriruumi pärit välistöötajate sisse toomiseks. See on eriti ohtlik samm arvestades meie ajalooliselt madalat sündimust, mis võib koostöös migratsiooniga ennenägematul kiirusel õõnestada meie rahvusriigi tugitalasid.

Majanduslikust küljest on rohelised Euroopa Liidus olnud vastu ühisturu ideele. Nende mure on olnud suurkorporatsioonide mõjuvõimu kasv ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite nõrgenemine turureeglite mõjul. Kuid just ühisturg on Euroopa Liidu keskne tugisammas. See teeb võimalikuks kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise liikmesriikide vahel ehk riikide koostöö, nagu seda tunneme.

Ühisturu vajalikkus sai eriti selgeks USA presidendi Donald Trumpi tollimaksude järel, mis sisuliselt sulgesid Ühendriikide turu Euroopa kaupadele. Siiski peame meeles pidama, et eriti praeguses geopoliitilises olukorras peab Euroopa mõtlema õiglusele ehk mitte seadma reegleid, mis maalivad sama pintsliga nii Kesk-Euroopa riike kui ka idapiiri sulgemise järel "Balti poolsaarele" paiknenud liikmeid.

Viimaste võitudena tulid mais head uudised põllumeestele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Euroopa Komisjoni ettepanek ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamiseks on meie poliitilise grupi aastate pikkuse töö tulemus. Selles olevad muudatused vähendavad bürokraatiat ja annavad põllumeestele rohkem paindlikkust.

Näiteks muutuvad teatud keskkonnareegleid (kohustuslik põllupuhkus ehk set-aside) vabatahtlikuks. Samuti vabanevad väiksemad põllumajandustootjad (alla 10 ha) täielikult osast halduskoormast, sealhulgas digitaalse asukohapõhise andmestiku esitamise nõudest. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad liikmesriigid edaspidi ise kohandada mõningaid ÜPP nõudeid. See tähendab suuremat otsustusvabadust ja arvestamist iga liikmesriigi kohalike oludega.

Teine oluline ettepanek komisjonilt on CO₂ piirmaksu (CBAM) rakendamise ja aruandlusnõuete lihtsustamine. Euroopa ettevõtjate jaoks on see väga suure edasiminek. Selle järgi vabastatakse CO₂ aruandluskohustusest väiksemad ettevõtted, mis kokku moodustavad nad 80 protsenti Euroopa Liidu importivatest ettevõtetest.

Samal ajal jäävad nõuded kehtima suurtele importijatele, nende tegevus põhjustab 99 protsenti heitmetest. See tähendab, et väga paljude ettevõtjate elu muutub kergemaks ja neile jääb kätte rohkem aega ning raha, aga EL-i kliimaeesmärgid ei kannata vähimatki. Sedagi võime lugeda ERP ja Isamaa töövõiduks, sest oleme seisnud alati tootmise ja keskkonnahoidu optimaalse tasakaalu eest.

Peamised tulevikuväljakutsed

Poliitikas nagu jalgpallis peab igale karikavõidule järgnema taas treeninglaager. Kui soovime tulla toime kaasaegse maailma väljakutsetega, peame ka ise uuenema. ERP juht Manfred Weber nimetas mai algupoolel Hispaanias Valencias toimunud Euroopa Rahvapartei kongressil peamiseks vastaseks Euroopa üle tiibu laotavat autoritarismi. See on saanud võimalikuks meie nõrgenenud demokraatia tõttu. "Oleme Euroopas sisenenud uude ajastusse," võttis ta poliitilise olukorra kokku.

Vene-sidemete ja -sümpaatiaga erakonnad ründavad kõike, mida Euroopa, sealhulgas Eesti, on pühendunult ehitanud: õigusriiklikke aluseid, Euroopa ühtsust, samuti toetust Ukrainale. Kui siiani on demokraatlikud jõud suutnud ennast kehtestada argumenteeritult, siis meie tõejärgses maailmas faktidest ja argumentidest üksinda ei piisa.

Elame reaalsuste paljususe ajal. Autoritaarsed režiimid ja nende liitlased kasutavad tõejärgsust ja kaasaegset tehnoloogiat ära, et luua teadlikult alternatiivseid tegelikkuseid ja õigustavad neid "sõnavabadusega". Peame aru saama ja tegema selgeks ka teistele, et Kremli jutupunktide ja lausvalede levitamine ei ole sõnavabaduse kaitsmine, vaid kogu Euroopat ohustav propaganda. See on suur ja tõsine lahinguväli, kus faktidest ja tõest on saanud meie kõige väärtuslikum laskemoon.