Strateegiliseks projektiks nimetamine tähendab lihtsustatud loamenetlusi ja lihtsamat juurepääsu rahastamisele.

Projektid toetavad kriitilise tähtsusega toorainete määruse rakendamist, mille eesmärk on tagada, et selliste toorainete kaevandamine, töötlemine ja ringlussevõtt Euroopas moodustaks 2030. aastaks vastavalt 10 protsenti, 40 protsenti ja 25 protsenti EL-i nõudlusest.

"Kõigi strateegiliste tarneahelate alguses on tooraine. Need on hädavajalikud meie maailmajao süsinikuheite vähendamiseks. Praegu on aga Euroopa paljude kõige vajalikumate toorainete hankimisel sõltuv kolmandatest riikidest. Peame suurendama oma toodangut, mitmekesistama välistarneid ja looma varusid. Täna määrasime kindlaks 47 uut strateegilist projekti, mis aitavad meile tagada omamaise tooraine. See on pöördeline hetk Euroopa tööstusliku suveräänsuse jaoks," ütles heaolu ja tööstuspoliitika eest vastutav volinik Stéphane Séjourné.

Eestist saab toetust UP Catalysti projekt

Eestist on väljavalitud projektide seas tehnoloogiasektori idufirma UP Catalysti projekt, mille eesmärk on muuta kasvuhoonegaas CO2 akudes kasutatavaks grafiidiks.

Äriregistri järgi on UP Catalyst OÜ tegelik kasusaaja Gary Urb, kes käis eelmisel suvel Vikerraadios rääkimas süsiniku püüdmise tehnoloogiatest.

Lisaks Eestile saavad toetust projektid veel 12 EL-i liikmesriigist: Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Hispaania, Tšehhi, Kreeka, Rootsi, Soome, Portugal, Poola ja Rumeenia.

Kokku hõlmavad need projektid kriitilise tähtsusega toorainete määruses loetletud 17 strateegilisest toorainest 14. EL-i akutooraine väärtusahela seisukohast on eriti olulised need projektid, mis on orienteeritud liitiumile, niklile, koobaltile, mangaanile ning grafiidile. Nende projektidega tagatakse, et EL suudab täielikult täita liitiumi ja koobalti kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtu 2030. aasta eesmärgid ning teeb märkimisväärseid edusamme ka grafiidi, nikli ja mangaani valdkonnas.

Lisaks neile aitavad magneesiumi ja volframiga seotud strateegilised projektid suurendada EL-i kaitsetööstuse vastupanuvõimet.

47 strateegilise projekti käivitamiseks kulub kapitaliinvesteeringuna kokku 22,5 miljardit eurot. Komisjon, liikmesriigid, kohalikud omavalitsused ja finantseerimisasutused toetavad ühiselt strateegiliste projektide arendamist, et need saaksid projekti algfaasis EL-i või riiklikku toetust.