Prantsuse valitsus taotles EL-i 150 miljardi euro suurusest relvastusfondist SAFE 16,2 miljardit eurot. Euroopa Komisjon kiitis aga heaks vaid 15,1 miljardit eurot. Kolme asjaga kursis oleva isiku sõnul oli põhjus osaliselt selles, et mõned Suurbritanniaga seotud projektid ei vastanud rangetele reeglitele, mille kehtestamist Prantsusmaa ise oli tulihingeliselt nõudnud.

Ühe allika väitel puudutasid tootmisest kõrvale jäetud projektid raketitootjat MBDA, mille kaasomanikud on Airbus, Briti BAE Systems ja Itaalia Leonardo. MBDA Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa üksused toodavad ühiselt pikamaarakette Storm Shadow/Scalp, mida kasutatakse Ukrainas. 

Fondi SAFE eesmärk on suunata raha Euroopa relvatööstusesse olukorras, kus maailmajagu seisab silmitsi Venemaa-ohu ning oma peamise Ameerika Ühendriikide väheneva panustamisega piirkonna julgeolekusse. Fondi eelis on see, et tänu Euroopa Komisjoni kõrgeimale (AAA) krediidireitingule pakub see riiklike laenudega võrreldes odavamat rahastust.

Süsteemis lepiti kokku eelmisel aastal pärast seda, kui EL-i liidrid nõustusid Prantsusmaa nõudmisega, et 65 protsenti toetust saavate toodete väärtusest peab pärinema EL-i siseturult (sh Norrast ja Islandilt) või Ukrainast.

Teiste riikide lepingupartnerid saavad moodustada toote väärtusest vaid 35 protsenti, välja arvatud juhul, kui nende valitsus on sõlminud EL-iga julgeoleku- ja kaitsepartnerluse ning nõustunud fondi rahaliselt panustama. Seni on mõlemad tingimused täitnud vaid Kanada.

London sõlmis eelmisel aastal EL-iga kaitselepingu, kuid läbirääkimised osalustasu üle kukkusid läbi, sest Prantsusmaa survel nõudis komisjon Suurbritannialt rohkem kui kuut miljardit eurot. Hiljem vähendati summat kahele miljardile eurole, kuid kokkuleppele siiski ei jõutud.

Paljud ühenduse kõige eesrindlikumad relvaprogrammid sõltuvad endiselt Suurbritannia oskusteabest, mistõttu ei saa nende jaoks SAFE'i laene taotleda.

Ettevõtted, sealhulgas MBDA ja kaitse-elektroonika kontsern Thales, on teinud lobitööd Suurbritannia kaasamiseks, viidates tihedalt põimunud tarneahelatele ja olulistele partnerlussuhetele.

Briti ametnikud on välja pakkunud, et üleeuroopalise haardega ettevõtete toodangut võiks käsitleda EL-is valmistatuna.

Tagasilöögist hoolimata teatas Pariis, et riigi seisukoht ei ole muutunud. "Toetame täielikult SAFE'i abikõlblikkuse kriteeriume, mille eest ise seisime," ütles üks Prantsuse ametnik. "SAFE on vahend Euroopa kaitsetööstuse arendamiseks ja toetamiseks – see ongi Euroopa eelistamise eesmärk."

Juhtum paljastab pinged Euroopa riikide püüdlustes suurendada relvatootmist ja ajakohastada oma sõjavägesid, märkis Financial Times.

NATO eesmärk, et liikmesriigid kulutaksid 2035. aastaks relvajõududele ja seotud taristule viis protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), on aidanud kaasa kaitse-eelarvete kasvule. Mõttekoja Brussels School of Governance andmetel sõlmitakse aga kaks kolmandikku EL-i relvahankelepingutest USA tootjatega.

SAFE'i laenude piiravaid kriteeriume kritiseeris ka USA suursaadik NATO juures.

"Me kindlasti ei toeta protektsionistlikku kõnepruuki, mida paljud Euroopa kaitsealgatused sageli sisaldavad. See lõikaks välja liitlased – ja mitte ainult USA, vaid kõik EL-i mittekuuluvad liitlased, sealhulgas Türgi ja teised," ütles Matthew Whitaker.

Ühe EL-i kõrge diplomaadi sõnul näitab kõrvale jäetud Prantsuse-Briti projekt vajadust "viia liidrite ambitsioonid kooskõlla tegeliku praktilise tasandiga".

EL-i ametnike ja diplomaatide sõnul kavatsevad lisaks Prantsusmaale ka Ungari ja Itaalia võtta SAFE'i laene maksimummahust vähem, mistõttu jääb kuni 18 miljardi euro ulatuses võimalikku laenuraha kasutamata. Komisjon soovib ülejäänud laenud sügisel uuesti turule tuua, lisasid nad.

Kuigi suure võlakoormusega riigid, nagu Itaalia, suhtuvad uute laenude võtmisesse ettevaatlikult, ei näe väiksemate laenukuludega riigid, näiteks Saksamaa, SAFE'i fondi kasutamisel suurt mõtet.

"Liikmesriikide nõudlus täiendava laenuvõtmise järele ei ole eriti suur," tõdes üks EL-i kõrge diplomaat. "Miski ei viita sellele, et liikmesriigid oleksid valmis rohkem laenu võtma, isegi mitte riigikaitse valdkonnas."