Transpordiametis valmis riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegiline analüüs aastateks 2025-2054, mille põhjal saab valmistada ette pikaajalisi kulutusi riigiteedel.

Analüüsist selgus, et Eesti riigiteede optimaalseks säilitamiseks on vaja eelarvet kahekordistada. Nimelt kulutas transpordiamet mullu teedevõrgu säilitamisele ja korrashoiule 93 miljonit eurot ning käesolevaks aastaks näeb riigieelarve strateegia ette 107 miljonit eurot. Edasistel aastatel peaks summa kasvama, jõudes 2027. aastaks 141 miljoni euroni.

Analüüsi kohaselt sellest aga ei piisa ja välja toodi mitu võimalust, sõltuvalt kulutuste suurusest.

Kui riik kulutaks alates tänavusest aastast kuni 2054. aastani aastas keskmiselt 218 miljonit eurot, siis suudetaks tagada kõigi teede hea seisundi säilimine ja teedevõrgu üldseisund paraneks. Selle, optimistliku eelarve stsenaariumi juures ei tekiks teehoius mahajäämust.

Riigiteede säilitamise alla loetakse nii korrashoid, kruusateede säilitusremont, kattega teede pindamine, taastusremont kui ka rekonstrueerimine ning sildade remont.

Optimaalse eelarve korral, kui keskmine aastaeelarve oleks 203 miljonit eurot, tagataks suuremate teede säilimine vähemalt heal tasemel ning teedevõrgu üldseisund säiliks või paraneks.

Kolmanda võimalusena tõi analüüs välja rahuldava seisunditaseme eelarve, kuid selgus, et see polegi odavaim variant. Nimelt oleks aastaeelarve 211 miljonit eurot ja see tagaks üksnes väga suure liiklusega teede säilimise vähemalt heal tasemel, teedevõrgu üldseisund aga halveneks. 

Analüüsi autorid selgitasid, et rahuldava seisunditaseme eelarve korral on summaarne eelarve suurem, kuna selle korral lubatakse seisundil kukkuda halva tasemeni, mistõttu läheb hiljem remont kallimaks.

Stsenaariumides ei arvestatud lisavajadustega, mis võivad tekkida Rail Balticu ehitamisest tekkivate arendusmeetmete tõttu.

Samuti tuli analüüsist välja, et eelmise aasta seisuga oli Eesti teedevõrgu rahastusvajaduse mahajäämus 2,379 miljardit eurot, millest 772 miljonit eurot oli remondivõlg ehk teedevõrgu säilituse mahajäämus.

Kui arvutustes ka seda arvesse võtta, tähendaks see teede hea seisundi säilitamise stsenaariumi korral, et 218 miljonist eurost ei piisaks: liites sellele mahajäämuse ühtlase kustutamise kulud, oleks aastane kulu keskmiselt 268 miljonit eurot, kuid esimesel viiel aastal märksa rohkem, 519 miljonit eurot aastas.

Optimaalse eelarve puhul oleks kulu koos arendusvõla kustutamisega aastas 253 miljonit eurot ja esimesel viiel aastal 503 miljonit eurot aastas.

Kokku kulub 30-aastasel perioodil sõltuvalt stsenaariumist 6,01 kuni 6,53 miljardit eurot ehk aastas keskmiselt 203-218 miljonit eurot, millele lisandub arendusvajadus.

Ühtlasi tõi analüüs välja, et praegust eelarvet vaadates saab riik aastas näiliselt 60 miljonit eurot rahalist säästu aastas, kuid selle tulemusel halveneb tunduvalt kogu teedevõrgu seisund, mistõttu ühiskonna kogukulud kasvavad tegelikkuses suuremaks, kui nad oleksid optimaalse eelarve stsenaariumi puhul.

Transpordiameti juht Priit Sauk ütles "Terevisioonile", et võrreldes 2019. aastaga, mil viimati sarnane analüüs tehti, on remondivõlg suurenenud umbes 12 protsenti ja ka investeeringuvajadus on kasvanud.

"Ühelt poolt näeme, et viimased kaks-kolm aastat on rahastus nii palju väiksem olnud, et me ei suuda ka tagada optimaalset teede seisukorda. Kus me seda ennekõike näeme: teedele hakkavad tekkima pikiroopad, autod sõidavad, kulutavad asfaltkatet, teede tasasus kannatab ja kindlasti näeme ka pragusid, auke ja murenemist. Kui remonti ei tehta õigeaegselt, siis tõenäoliselt need numbrid on tulevikus märksa suuremad," tõdes Sauk.

Ta lisas, et kui analüüsi kohaselt vajaks optimaalne tee korrashoid ja säilitus aastas umbes 203 miljonit eurot, siis tänane tase on umbes 100 miljoni euro kandis.

Sauk tõi põhilise murekohana välja, et eelmisel suvel said nad ülesande vähendada lähima paari aasta jooksul oma tegevuskulusid kuni 10 protsenti, kuid transpordiametis on ka hooldelepingud tegevuskulude real, mis tähendab, et neidki tuleb kärpida.

"Eelmine minister lubas sügisel leida täiendavad vahendid, et tagada teehoid samal tasemel kui eelmisel aastal, aga kuna see kõik jäi vormistamata, siis need diskussioonid meil alles nüüd algavad uue alustanud valitsusega, et sügisel eelarveläbirääkimistel uuesti argumenteerida, et vähemalt teehooldes me ei tohi järele anda," lausus Sauk.

Transpordiametil on sahtlis projekte töödeks umbes 100-120 kilomeetril põhimaanteedel, mida saaks rahastusvõimaluse tekkimisel alustada üsna kiiresti.

Eelmise aasta seisuga oli Eesti riigiteede võrgus 16 686 kilomeetrit teid, millest kattega teid oli 12 704 kilomeetrit.