Eelmisel nädalal otsustas valitsus suurendada Metroserdi aktsiakapitali 11 miljoni euro võrra, et ettevõtte rakendusuuringute keskus saaks käivitada kolm uut tegevusvaldkonda.

Majandusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et rakendusuuringute valdkond on vahelüliks tipptasemel teadust tegevate ülikoolide ja ettevõtjate vahel, sest toodete või teenuste loomisel tegelevad ülikoolid esimeste tasemetega, aga et ettevõte saaks uue tootega turule minna, on vaja enne masstootmist seda teaduslikult katsetada.

Värske investeeringu toel saab rakendusuuringute keskus rajada testalad ja katselaborid, kus ettevõtjad saavad turutingimustes seda teenust osta, et oma tooteid arendada ja neile suuremat lisandväärtust luua.

Tehnikaülikooli teadus- ja ettevõtlusprorektori Erik Puura sõnul peaks kõigile olema teada, et Eestis on väga suured probleemid inseneeria valdkonna professuuride rahastamise ja täitmisega ning akadeemilise järelkasvuga. Selleks tuleb tagada, et inseneeria kõrgharidus oleks kõrgtasemel ning tekiks akadeemiline järelkasv ehk väga hästi toimiv doktorantuur, mille lõpetajad oleksid motiveeritud õpetama eesti keeles.

"Selleks on vajalik, et tehnikaülikooli inseneeria valdkonna teadlased-õppejõud ja doktorandid looksid oma ideedel põhinevate rakendusuuringute kaudu tööstusomandit ja viiksid ise läbi kõrgetasemelisi ja kvaliteetseid rakendusuuringuid ettevõtjate huvides, ning neil oleks selleks kaasaegne teadusaparatuur," selgitas Puura.

Puura sõnul on aga hetkel jõutud seisu, kus kogu tehnikaülikooli teadusaparatuuri jääkväärtus on 15 miljonit eurot.

Ülikool osaleb küll mõningate taotlustega haridus- ja teadusministeeriumi vahendatavates meetmetes, kuid Euroopa Liidu tõukefondide reeglistiku kohaselt tohib nende kaudu soetatavat teadusaparatuuri kasutada ettevõtluskoostööks vaid 20 protsendi ulatuses.

"Samuti on hääbunud ettevõtjate huvi EIS-i rakendusuuringute programmi poolt rahastatud projektidest tellida uurimistööd tehnikaülikoolist, sest palju lihtsam on vajadusel võtta tehnikaülikooli töötajaid otse ettevõttesse tööle," tõdes Puura.

Riik soosib teadlaste liikumist ettevõtetesse

Tehnikaülikooli prorektor lisas, et teadlaste liikumist ettevõtetesse soosivad ka mitmed teised riiklikult rahastatud meetmed.

"Me ei väida, et AS-i Metrosert loodud rakendusuuringute keskusele 11 miljoni euro eraldamine on halb otsus, kuid selge on see, et soovides muuta rakendusuuringute keskust äriliselt isetasuvaks, on vaja laboritingimustes välja töötatud uudseid lahendusi, mida keskuses edasi arendada, ning tööjõudu nii professionaalsete teadlaste kui ülikooli lõpetajate näol," selgitas Puura.

Ka on Puura sõnul väga palju inseneeria valdkondi, mida rakendusuuringute keskus ei arenda ning milles on tehnikaülikoolile väga selge ettevõtjate poolne tellimus, juhul kui ülikoolil on arendustööks vajalik ja kaasaegne aparatuurne baas.

Puura tõi välja, et juba praegu asus üks tehnikaülikooli õppejõud-teadlane osakoormusega tööle rakendusuuringute keskusesse ning keskuse edasiste plaanide juures surve nende akadeemilistele töötajatele järjest kasvab.

"Kokkuvõttev järeldus on, et kui riigi poolt anda tõuge vaid rakendusuuringute keskuse arenguks, jättes tehnikaülikooli inseneeria teadlased ja õppejõud järjest viletsamatesse kiiresti amortiseeruva aparatuuri tingimustesse ning tõmmates neid ka ülikoolist ära, väetame oksa, millel kasvab õun, kuid saeme samal ajal õunapuu tüve," ütles Puura.

Erkki Keldo märkis, et Metrosert ise ettevõtlusega tegelema ei hakka: riik teeb keskusesse algfinantseeringud, et oleks võimalik katselaborid välja ehitada, aga tulevikus oodatakse kõigilt ärisuundadelt suutlikkust ise end turutingimustel ära majandada.

"Täna Eestis sellistes valdkondades neid laboreid ja võimalusi ei ole. Neis valdkondades pole võimalik Eestis oma teenuseid testida, Metrosert lahendab selle augu," lausus majandusminister.

Keldo: keskus peaks ettevõtjad ja ülikoolid kokku tooma

Rakendusuuringute keskuse viis ärisuunda, milleks on biorafineerimine, droonitehnoloogia, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogia ning terviseandmete väärindamine, arutati Keldo kinnitusel läbi erasektoriga. 

"Need on viis valdkonda, kus on väga kõrge lisandväärtusega ettevõtted," lausus Keldo, kelle sõnul on sarnane keskus olemas ka Soomes ja enamikus teisteski riikides, täitmaks tühimikku ning ettevõtjad, ülikoolid ja muud teadusasutused kokku tuua.

Konkreetse näitena tõi ta välja biorafineerimise ärisuuna, kus puidu- ja toiduainetetööstuse sektor saab teha keemilist väärindamist, tänu millele on võimalik piisavalt suures mahus testida. Droonide tarbeks on rakendusuuringute keskusel vaja testalasid ja katselaboreid, kus segada droonide sensoreid elektromagnetlainete või teiste segajatega. Terviseandmete puhul on Eesti üks väheseid riike, kelle andmed on digitaliseeritud ja neid annaks anonüümselt kasutada ravimitööstuses ja meditsiiniseadmete innovatsioonis,.

"Rakendusuuringute keskus ongi see, mis on meie kõrge lisandväärtusega majandusest puudu olnud, kes tooks kokku baasteaduse ja ettevõtlikkuse. Tihti on ettevõtted pidanud käima seda teenust välismaal ostmas, nüüd on see võimalik Eestis," põhjendas Keldo sammu vajalikkust.

Oluline on ministri sõnul algusest peale ka see, et keskus ei dubleeriks ülikoole. Kõigil selle ärisuundadel on oma nõukoda, kus on ka ülikooli esindaja, ning tähtis on motiveerida teadlasi, kes loovad intellektuaalomandit. Ta tõi välja, et maailma tipptasemel ülikoolide juures on teadlased ka ise aktiivsed ettevõtjad, kuid see teema nõuab ülikoolidega arutamist, sest inimressurss on alati piiratud.

Seda, et riik võiks kaaluda Metroserti erastamist, Keldo sõnul oodata ei ole, kuna tegu on üle saja aasta vanuse mõõteagentuuriga, mis tegeleb kalibreerimise ja sertifitseerimisega.

"See on riigi etalonide asutus, mida on vaja, kui näiteks meie ettevõte ekspordib Saksamaale või mujale ja tal on vaja sertifitseerimisstandardeid. Neid väljastab Metrosert ja kuna see on väga tugev teadusasutus, siis sai valitud nii, et ka rakendusuuringute keskus oleks Metroserti all," selgitas Keldo.

Mullu augustis suurendas valitsus Metroserti aktsiakapitali viie miljoni euro võrra, et käivitada rakendusuuringute keskuse biorafineerimise tegevussuund.