Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja ettevõtlusprorektori Erik Puura hiljutine kommentaar, et Metroserdi rakendusuuringute keskuse rahastamine on justkui oksa väetamine tüve saagimise hinnaga, vajab laiemat ja sügavamat vaadet.

Küsimus ei pruugi olla selles, kas me väetame oksa või tüve, küsimus on selles, kuidas me kasvatame tervet puud. Metroserdi juurde loodav rakendusuuringute keskus ei ole kõrgkoolidele konkurent, vaid partner, kes aitab teaduse viljad tööstusesse kanda. See on koostöövõrgustiku loomine, millest võidavad kõik osapooled.

Eestis on rakendusuuringute valdkond olnud pikka aega alarahastatud ja killustatud. Meie teadlased teevad maailmatasemel baasteadust, kuid liiga tihti jäävad nende saavutused laboriseinte vahele. Siin tuleb mängu Metrosert kui sild, mis ühendab teaduse ja ettevõtluse.

Rakendusuuringute keskuse eesmärk ei ole mitte võidelda tipptasemel teadlaste pärast. Vastupidi, järelkasvu arendamine on ka Metroserdi jaoks kriitilise tähtsusega ja teeme selle nimel koostöös teadusasutustega igapäevaselt tööd. Näiteks oleme koos partneritega käivitanud programmi "Lae End", mis keskendub loodusteaduste valdkonna populariseerimisele põhikooli tasemel, et tagada noorte huvi füüsika, keemia ja matemaatika õppimise vastu.

Rakendusuuringute keskuse huvi ei ole ülikoolidelt inimesi "ära tõmmata", vaid luua koostöövõrgustik, millest kõik osapooled võidavad. Näiteks Soome VTT või Saksamaa Fraunhoferi instituut on näidanud, kuidas sellised keskused aitavad riigi majandust viia uuele tasemele. Saksamaa kogemus ütleb meile, et iga rakendusuuringutesse investeeritud euro toob majandusse tagasi 21 eurot, see on investeering, mitte kulu.

Tehnikaülikooli mure inseneeria valdkonna rahastamise pärast on õigustatud, see on meie kõigi ühine mure. Ülikoolide ja rakendusuuringute keskuse vastandamine ei vii meid edasi, vaid lõhestab süsteemi, mis peaks töötama ühtse tervikuna. Metroserdi rakendusuuringute keskus ei dubleeri ülikoolide tööd, vaid täiendab seda. Meil on juba sõlmitud koostöölepingud ülikoolidega ning rakendusuuringute keskuse valdkondlikes nõukodades annavad ettevõtetele nõu teadlased erinevatest ülikoolidest. See tagab, et teadus ja tööstus liiguvad käsikäes. 

Koostöö ei ole pelgalt ilus sõna, see on praktiline vajadus. Erinevate riikide rakendusuuringute keskuste ülesanne on viia baasteaduste läbi sündinud teadmised turule. Näiteks biorafineerimise katselaborid võimaldavad ettevõtetel testida uusi tehnoloogiaid enne masstootmisse jõudmist. Terviseandmete väärindamine avab uksi ravimite ja meditsiiniseadmete arendamiseks ja need on valdkonnad, kus Eesti võiks olla maailmas esirinnas. 

Teadus ja tööstus on ühe mündi kaks külge. Teistes riikides on loodud tugevad koostöövõrgustikud, kus ülikoolid ja rakendusuuringute keskused töötavad ühise eesmärgi nimel. Sellest koostööst võidavad kõik. Teadlased saavad rohkem rahastust oma projektidele, ettevõtted saavad ligipääsu tipptasemel teadusele ning riik saab majanduskasvu ja ekspordivõimekuse.

Metroserdi rakendusuuringute keskus on võimalus ehitada selline koostöömudel üles Eestis. See on võimalus luua midagi suuremat kui ükski osapool suudaks üksinda. Me ei kasvata siin mitte oksa ega tüve, me kasvatame tervet puud, mille viljadest on kasu kogu ühiskonnale.

Saksamaa Fraunhoferi instituudis on kasutusel mudel, kus ülikooli teadur töötab osakoormusega rakenduskeskuses projektijuhina. See tagab, et teadmiste ringlus suureneb. Kuna Eestis on inimesi vähe, siis tasub kaalumist sarnase mudeli rakendamine, mis tagaks, et teadlased saavad viia oma teadussaavutused tööstusesse ilma akadeemilist karjääri ohverdamata. 

Kui ülikoolide laborites sünnivad ideed, siis rakendusuuringute keskused loovad maandumisrajad nende ideede turule jõudmiseks. Ülikoolide teadlased saavad kasutada Metroserdi laborivõimekust oma projektides ning doktorandid saavad praktilisi kogemusi tööstuses töötamiseks. Rakendusuuringute keskus tegeleb viie valdkonnaga ja ei hõlma kogu teaduse ning tööstuse koostööd Eestis. Keskuse loomine ei välista koostööd ülikoolide ja ettevõtete vahel nii nendes viies valdkonnas kui ka laiemalt.

Edukas majandus ei põhine ainult baasteadusel ega tööstusel, see põhineb nende kahe koostööl. Rakendusuuringute keskus Metroserdi juures loob silla teaduse ja ettevõtluse vahel ning annab Eestile võimaluse olla innovatsiooni esirinnas nii kodumaal kui rahvusvaheliselt. See pole riigi poolt mitte ainult õige samm, see on hädavajalik samm meie tuleviku kindlustamiseks.