Kui õhutemperatuur tõuseb keskmiselt üle kümne kraadi, meelitab saabunud soojus oma peidupaikadest välja ronima sääseliike, kes talvituvad täiskasvanuna. Nii võibki õues toimetades kokku puutuda käesoleva aasta esimeste sääskedega, räägib loomaarst ja EMÜ nooremteadur Maare Mõtsküla.

"Näiteks laulusääsed väga arvukalt talvituvad täiskasvanud vormidena, neid me sellel talvel nägime päris mitmeid, kui me koopauuringutel käisime. Neid on rohkem kui eelmisel aastal. Me ikkagi peame arvestama, et me oleme sellel kliimasoojenemise lainel ehk siis aasta-aastalt, kui see soe jõuab varem kohale, võime hakata neid pistesääsklasi varem väljas nägema," ütles Mõtsküla.

Temperatuuri kõrval mõjutab sääskede arvukust ka niiskus. Kuigi märtsikuu oli sel aastal võrdlemisi kuiv ja liiga palju lumesulavett ei olnud, on Mõtsküla sõnul siiski tõenäoline, et varakevadisel perioodil on sel aastal sääski rohkem kui möödunud aastal.

"Kui lund on vähem, sulavett on vähem, siis need liigid, kes seda sulavett ootavad, et nende munadest hakkaksid arenema edasi täiskasvanu poole järgmised noorvormide järgud, nendel võib-olla on natukene igatsus selle lumesulavee järgi ja nemad nii kiiresti ei arene. Aga ma ütlen veelkord, kõik sõltub sellest, kui palju meil niiskust nüüd lähiajal tuleb," lausus ta.

Oma rolli mängib ka ümbritsev keskkond – mida mitmekesisem see on, seda parem:

"Kui meil on väga puhas, kivisillutisega aed, kus ei ole ruumi teistele organismidele, kes pistesääsklastest toituda võiks, aga on kaunid ilutiigid, mis on ideaalsed kohad, kus sääsed saavad oma elutsükli lõpule viia, siis on meil ka rohkem neid pistesääsklasi," rääkis Mõtsküla.

Alanud sääsehooajaks tuletab Mõtsküla meelde, et lõplikult lahti pinisevatest hammustajatest võimalik saada polegi. Siiski soovitab nooremteadur kanda näiteks heledamaid riideid ja mitte kätega vehkida, et natukenegi elu sääskedega koos lihtsamaks muuta.

"Sääsed tulevad süsihappegaasi peale suuresti. Mida rohkem me hingeldame, mida rohkem me süsihappegaasi välja hingame, seda suurem on tõenäosus, et need sääsed meid üles leiavad. Sääsed armastavad selliseid suuri tumedaid kogusid. Tuleb ennast puhtana hoida seetõttu, et higis olevad teatud molekulid ja ka nahapinnalt erituvad teatud molekulid neid sääski ligi meelitavad," sõnas Mõtsküla.

Mõtsküla sõnul võib kasutada ka kaubanduses leiduvaid tõrjevahendeid, aga igal tootel on erinev efektiivsus. Loomaarstina juhib Mõtsküla tähelepanu sellelegi, kui sääski on väljas palju, tuleks ka näiteks koertel kasutada välisparasiidi tõrjeid.

"Sääsed ei ole mitte ainult sellised tüütud pinisejad, vaid nad kannavad väga olulisi haigustekitajaid. Eelmisel aastal me rääkisime sääskede poolt kantavast südameussist, mis meil kohalikul maastikul levimas on. Nüüd me peagi oleme avaldamas ühte artiklit inimesel leviva nahaussi kohta, mida samuti sääsed kannavad ja mis meil Eestis olemas on juba aastaid. Kui me vaatame haigustekitajate kontekstis, siis on oluline neid tõrjuda mitte ainult enda, vaid ka oma koduloomade pealt," ütles Mõtsküla.