Eesmärk on kaitsta teadmisi, mida teised riigid võiksid kasutada oma sõjalise võimsuse, tuumavõimekuse või luurevõime arendamiseks või mida nad võivad kasutada strateegilise sõltuvuse loomiseks nagu näiteks pooljuhttehnoloogiad, selgitas plaanist kirjutanud väljaanne Politico.

Ettepanek lähtub viimastel aastatel kasvanud murest Euroopa ettevõtete ja valitsuste vastu sagenenud spionaaži pärast.

"Maailm muutub kiires tempos. Teadmised on jõud ja me leiame, et üha rohkem riike on huvitatud Hollandi kvaliteetsetest teadmistest," ütles Hollandi teadus-, haridus- ja kultuuriminister Eppo Bruins intervjuus Politicole.

Selline mure on Hollandil olnud juba aastaid ja nüüd on ka teised Euroopa riigid asunud sellega tegelema, märkis Politico. "Viimaste aastate geopoliitilised muutused tähendavad, et me peame nüüd tõesti astuma lisasammu," ütles Bruins.

Esmaspäeval avaldatud valitsuse ettepaneku kohaselt näitavad ohuhinnangud, et teiste riikide toetatud tegutsejad on ametis laiaulatusliku teadmiste ja tehnoloogiate omandamisega Hollandi teadusasutustes. Plaan hoiatas siseohtude eest, mille puhul riigid kas saadavad teadlasi ja üliõpilasi selliseid teadmisi koguma või sunnivad teadlasi hilisemas etapis Hollandis omandatud teavet jagama.

Tundlike tehnoloogiatena on loetletud kvant-, tehisintellekt, tuuma- ja biotehnoloogia, kuid ettepaneku kohaselt võiks riikliku julgeoleku küsimustena käsitleda ka ühiskonna jaoks võtmerolliga sektoreid, nagu küte, energeetika, transport ja tsiviillennundus.

"Nende valdkondade sees peame kirurgilise täpsusega eraldama, millistes projektides osalejad vajavad taustauurimist ja millised mitte," ütles minister.

Selline läbivalgustamine võimaldaks riigi teadusringkondadel jääda võimalikult avatuks. "Me ei ole naiivsed, teame, et peame olema teadmistega ettevaatlikud. Aga loomulikult õitseb teadus ja innovatsioon ainult koostööd tehes," sõnas ta.

Ettepaneku kohaselt palutakse ülikoolidel, kolledžitel ja muudel teaduskeskustel tuvastada eriti tundlikud valdkonnad, mis tuleks seejärel täiendavate kaitsemeetmete lisamiseks eraldada nende laiemast uurimisvaldkonnast.

Nende teemadega tegelemisest huvitatud teadlased, magistrandid ja tehnilise toe töötajad peaksid läbima taustauuringu.

Valitsus kavatseb iga aasta läbi viia umbes 8000 sellist protseduuri, milles uuritakse kandidaatide isiklikku käitumist koos varasemate töökohtade, õpingute, elukohariigi, võrgustike ja võimaliku karistusregistriga. Valitsuse eesmärk on lõpetada iga selline uuring nelja nädala jooksul, kartes, et pikem protsess võib takistada teadlasi Hollandis töötamast.

Kuigi teadlase kodakondsus ei oleks automaatne alus diskvalifitseerimiseks, öeldi ettepanekus, et arvesse võetakse mis tahes sidemeid sanktsioonidealuste või kõrge riskiga institutsioonidega, loetledes Hiina, Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea kui riigid, kus on agressiivne kübertegevus, mis sellist ohtu kujutab.

"Lõppkokkuvõttes on see riskipõhine lähenemisviis ja ... võrgustik, kohtupraktika või konkreetne teaduslik distsipliin, milles inimene on töötanud, võivad kõik mängida rolli," ütles Bruins. "Mida rohkem ohulippe tõuseb, seda põhjalikum on sõelumine."

Valitsuse ettepaneku kohaselt võib ainuüksi taustauurimise nõude olemasolu anda teiste riikide huvides tegutsevatele teadlastele märku, et soovimatuid väärtuslikke teadmiste ja tehnoloogia siirdeid ei sallita.

Plaan on siiski alles seadusandliku protsessi algusjärgus, valitsus loodab nõuded käivitada 2027. aasta keskel.