"Me toome mahajäetud tööstuse tagasi," ütles Trump Valges Majas, kui ta otsustele umbes 30 kiivreid kandnud söekaevuri ees oma allkirja andis. "Me paneme kaevurid uuesti tööle," lisas ta. Viimase kümne aastaga on USA-s kaevurite arv vähenenud 70 000 töötajalt 40 000-ni.

Trump lubas oma valimiskampaanias suurendada USA energiatoodangut ning on pärast ametisse astumist 20. jaanuaril püüdnud selle nimel energiat ja keskkonda puudutavaid eeskirju tagasi pöörata.   

USA elektrinõudlus on pärast 20 aastat langust seoses tehisintellekti, elektrisõidukite ja andmekeskuste kasvuga esimest korda uuesti tõusma hakanud.

Trumpi otsused hõlmavadki nüüd jõupingutusi söejaamade päästmiseks, mis on olnud kavas sulgeda. Sealhulgas kasutas ta ka 1950. aasta kaitsetootmise seaduses sisalduvat võimalust söetootmise suurendamiseks.

Samuti suunavad presidendi korraldused energeetikaministrit Chris Wrighti kindlaks tegema, kas terase tootmisel kasutatav kivisüsi on kriitilise tähtsusega mineraal. Selle klassifikatsiooni lubamine, mis on tavaliselt mõeldud kõrgtehnoloogiliste kaitsesüsteemide jaoks vajalikele mineraalidele, võib anda aluse erakorraliste volituste kasutamisele kivisöe kaevandamise ja põletamise suurendamiseks.

Ühe korraldusega palutakse USA justiitsministril tuvastada osariikide kliimaseadused, mis takistavad energiaressursside nagu näiteks kivisüsi arendamist, ja püüda takistada nende jõustamist.

Pärast seda, kui Trump korraldustele alla kirjutas, eraldas Wrighti ametkond oma laenuprogrammide büroo jaoks 200 miljardit dollarit, sealhulgas uute söetehnoloogiate jaoks. Eelmiste presidentide ajal on selliseid laene söejaamades kasutatud väga harva ning peamiselt CO2 püüdmistehnoloogiate arendamiseks.

Trumpi korraldused kohustavad siseminister Doug Burgumit lõpetama moratooriumi, mis peatas uute söekaevanduste avamise, võimaldades nüüd eraettevõtetel osta föderaalmaadel kivisöe kaevandamisõigust.

USA söetootjate Peabody ja Core Natural Resources aktsiad tõusid pärast uudist umbes üheksa protsenti.

Uudisteagentuur Reuters märkis, et see, milline hakkab olema nõudlus suurema söetoodangu järele USA-s, pole siiski selge, kuna sajad sealsed söejaamad on sel kümnendil töö lõpetanud või läinud üle odavamatele kütustele. Samuti on nende omanikud mures tulevaste regulatsioonide pärast, isegi kui Trumpi administratsioon praegused lammutab.

Kivisüsi eraldab põlemisel peamist kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi (CO2) rohkem kui ükski teine ​​fossiilkütus. Samuti eraldab see kopsu- ja südamehaigustega seostatavaid saasteaineid. Selle kasutamine on oluliselt vähenenud demokraatide, sealhulgas endise presidendi Joe Bideni jõustatud piirangute tõttu.

Keskkonnakaitsjad väljendasid uudise peale nördimust. "Söetehased on vanad ja määrdunud, konkurentsivõimetud ja ebausaldusväärsed," ütles loodusvarade kaitsenõukogu energiaosakonna tegevdirektor Kit Kennedy. "Trumpi administratsioon on takerdunud minevikku, püüdes panna kommunaalteenuste tarbijad eilse energia eest rohkem maksma. Selle asemel peaks ta tegema kõik endast oleneva, et ehitada üle tuleviku elektrivõrk."

Olemasolevad USA söejaamad varustavad võrku ainult umbes 40 protsenti ajast. Toetajad ütlevad, et seda arvu saab suurendada dereguleerimise ja muude meetmetega.

Trump üritas kivisütt toetada ka oma esimesel ametiajal, lastes oma toonasel energiaministril suunata föderaalseid energiaregulaatoreid subsideerima söejaamasid nende panuse eest elektrivõrkude töökindlamaks ja vastupidavamaks muutmisel. Reguleerivad asutused lükkasid plaani 2018. aastal tagasi.