Oluline esmaspäeval, 14. aprillil kell 20.38:

- Trump nimetas Venemaa viimast rünnakut Ukrainale kohutavaks;

- Sikorski: Putin irvitab Ukrainat rünnates Trumpi hea tahte üle;

- Zelenski kutsus Trumpi enne kõnelusi Ukrainat külastama;

- Odessas sai Vene droonirünnakus kannatada kaheksa inimest;

- ÜRO juht on Vene raketirünnaku pärast vapustatud;

- Zelenski sõnul tulid eelmisel nädalal olulised otsused Ukraina toetuspakettide kohta;

- Merz: anname Ukrainale Tauruseid, kui Euroopa vastu ei ole;

- Ukraina kirikute nõukogu mõistis Vene õhurünnakud hukka;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit.

Kiiev: Harkivi oblastis hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest

Ukraina Harkivi oblastis hukkus esmaspäeval Venemaa rünnakutes neli inimest, teatasid kohalikud ametiisikud.

Venemaa korraldas ööl vastu esmaspäeva Harkivi oblastile ka droonirünnakuid.

Oblasti kuberner Oleh Sõnehubov ütles, et Vene väed tulistasid suurtükkidest raudteesõlme Kupjanskit, mille Vene väed 2022. aastal vallutasid, kuid mis seejärel vabastati.

"Suurtükitule tõttu hukkusid 68-aastane mees ja 61-aastane naine," kirjutas kuberner sotsiaalmeedias.

Lisaks hukkusid kuberneri sõnul raketilöökides 77-aastane naine ja 52-aastane mees.

Venemaa korraldas ööl vastu esmaspäeva droonirünnaku ka Odessale, kus sai täpsustatud andmetel kannatada 11 inimest, teatasid ametiisikud.

Kremli väitel rünnatakse Ukrainas ainult sõjalisi sihtmärke

Kreml väitis päev pärast vähemalt 34 inimese elu nõudnud raketirünnakut Ukraina Sumõ linnale, et Vene vägi ründab ainult sõjalisi sihtmärke.

"Meie armee ründab ainult sõjalisi ja nendega seotud sihtmärke," seletas Kremli kõneisik Dmitri Peskov.

Vene kaitseministeerium väitis esmaspäeval omakorda, et pühapäeval anti kahe Iskander-M raketiga löök Ukraina kaitseväe operatiivtaktikalise väegrupi Seversk juhtkonna nõupidamisele.

Moskva väitel sai rünnakus surma üle 60 Ukraina sõjaväelase.

Trump nimetas Venemaa viimast rünnakut Ukrainale kohutavaks

USA president Donald Trump ütles pühapäeval, et Venemaa rünnak Ukraina Sumõ linnale, milles hukkus vähemalt 34 ja sai vigastada üle saja inimese, oli kohutav asi.

"Ma arvan, et see oli kohutav. Ja mulle öeldi, et nad tegid vea. Aga ma arvan, et see on kohutav asi. Ma arvan, et kogu sõda on kohutav asi," ütles USA liider presidendilennuki pardal teel tagasi Washingtoni.

Venemaa pühapäevases raketirünnakus Ukraina kirdeosas asuvale Sumõ linnale sai surma vähemalt 34 inimest, nende seas kaks last. Vigastada sai 117 inimest, kelle hulgas 15 last, teatasid Ukraina võimud, märkides, et tegemist oli viimaste kuude ühe ohvriterohkeima rünnakuga.

Sikorski: Putin irvitab Ukrainat rünnates Trumpi hea tahte üle

Poola välisminister Radosław Sikorski ütles esmaspäeval, pärast Moskva surmavat raketirünnakut Sumõ linnale Ukrainas, et loodetavasti USA president Donald Trump ja tema administratsioon mõistavad, et Vene režiimijuht Vladimir Putin irvitab nende üle.

"Ukraina nõustus tingimusteta relvarahuga rohkem kui kuu aega tagasi. Kohutavad rünnakud Krõvõi Rihhile ja Sumõle on Venemaa irvitav vastus [sellele]," ütles Sikorski saabudes Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele Luxembourgis.

"Loodan, et president Trump ja USA administratsioon näevad, et Venemaa juht pilkab nende head tahet, ja loodan, et tehakse õigeid otsuseid."

Zelenski kutsus Trumpi enne kõnelusi Ukrainat külastama

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus pühapäeval oma USA ametivenda Donald Trumpi külastama tema riiki, et paremini mõista Venemaa sissetungi põhjustatud laastamistööd.

"Palun, enne igasuguseid otsuseid, igasuguseid läbirääkimiste vorme, tulge vaatama inimesi, tsiviilelanikke, sõjaväelasi, haiglaid, kirikuid, hävitatud või surnud lapsi," ütles Zelenski pühapäeval eetrisse läinud meediakanali CBS intervjuu üleskirjutuse kohaselt.

"Et mõista, mida Venemaa liider Vladimir Putin tegi," lisas Ukraina riigipea.

USA välisminister Marco Rubio reageeris pühapäeval Venemaa rünnakule Sumõ linna vastu ja avaldas ohvritele kaastunnet.

"Ühendriigid avaldavad sügavaimat kaastunnet tänase kohutava Vene raketirünnaku ohvritele Sumõs," kirjutas Rubio sotsiaalmeediakanalis X tehtud postituses.

"Tänane rünnak on traagiline meeldetuletus sellest, miks president Trump ja tema administratsioon panustavad nii palju aega ja vaeva, kui püüavad seda sõda lõpetada ja saavutada püsivat rahu," lisas USA välisminister.

Odessas sai Vene droonirünnakus kannatada kaheksa inimest

Ukraina sadamalinnas Odessas sai öösel toimunud Vene droonirünnaku tagajärjel kannatada kaheksa inimest, teatas esmaspäeva hommikul oblastivalitsus.

"Venemaa öise rünnaku tagajärjel sai vigastada kaheksa inimest. Tänahommikuse seisuga on neli haavatut endiselt raviasutustes. Ülejäänud jätkavad ravi ambulatoorselt," seisis oblastivalitsuse avalduses.

ÜRO juht on Vene raketirünnaku pärast vapustatud

ÜRO peasekretär António Guterres oli sügavalt vapustatud pühapäeval toimunud Venemaa raketirünnaku pärast Sumõ linnale, milles hukkus vähemalt 34 inimest, teatas tema esindaja Stephane Dujarric.

"Rõhutades laastavat mustrit sarnastest rünnakutest Ukraina linnadele ja asulatele viimastel nädalatel, tuletas Guterres meelde, et rünnakud tsiviilelanike ja tsiviilobjektide vastu on rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt keelatud," sõnas Dujarric.

"Guterres kutsus üles püsivale relvarahule," lisas pressiesindaja.

Valge Maja tegi samal ajal avalduse, milles märkis, et Venemaa rünnak Sumõle on karm meeldetuletus rahukõneluste vajalikkusest.

"Tänane raketirünnak Sumõle on selge ja karm meeldetuletus sellest, miks president Donald Trumpi jõupingutused selle kohutava sõja lõpetamiseks tulevad otsustaval ajal," ütles USA Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja Brian Hughes avalduses.

USA erisaadik Ukrainas oli juba varem öelnud, et Vene okupatsiooniväe rünnak tsiviilelanike vastu Sumõ linnas ületab igasuguse sündsuse piiri.

"Endise sõjaväejuhina mõistan, et see on vale," kirjutas erus kindralleitnant Keith Kellogg sotsiaalmeediaplatvormil X.

Kellogg lisas, et surnute ja haavata saanute seas on suur hulk tsiviilohvreid. Kellogg oli president Donald Trumpi esimesel ametiajal ka riikliku julgeoleku nõunik.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja António Costa mõistis juba enne seda hukka Venemaa kuritegeliku raketirünnaku Sumõ kesklinnale ja ütles, et ohvriterohke rünnak tõestab, et Moskva on vastutav sõja venitamise eest.

"Venemaa jätkab oma vägivallakampaaniat, näidates veel kord, et see sõda eksisteerib ja kestab ainuüksi seetõttu, et selline on Venemaa valik," kirjutas Costa sotsiaalmeediaplatvormil X.

Zelenski sõnul tulid eelmisel nädalal olulised otsused Ukraina toetuspakettide kohta

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tehti lõppenud nädalal väga olulisi otsuseid uute Ukraina toetuspakettide kohta.

"Seda nii Ramsteini kohtumise järgselt ja ka kahepoolsel tasandil. Samuti on töös usaldusväärsed julgeolekugarantiid Ukrainale," rääkis riigipea.

"Jätkame endast kõik oleneva tegemist, et kaitsta oma inimesi ja päästa elusid. Olen tänulik kõigile riikidele ja juhtidele, kes meid aitavad," jätkas president.

"Ukraina peab kindlasti vastu. Kindlasti hangime oma riigile, oma rahvale usaldusväärsed julgeolekugarantiid. Ja me kindlasti mäletame, et ainult koos oleme piisavalt tugevad oma eesmärkide saavutamiseks," sõnas Zelenski.

President avaldas tänu kõigile, kes seisavad Sumõ tragöödias teineteise kõrval, toetavad üksteist ning töötavad Ukraina ja selle kodanike kaitsmise ja tugevdamise nimel.

Täpsemalt tarnib Saksamaa 2025. aastal neli IRIS-T õhutõrjesüsteemi, 300 püüdurraketti nende süsteemide jaoks, 30 Patriot raketti, 15 Leopard-1 tanki, 25 Marderi jalaväe lahingumasinat ja täiendavalt 100 000 suurtükimürsku. Kokku ulatub Saksamaa täiendava abi väärtus kuni 2029. aastani 11 miljardi euroni.

Ühendkuningriik annab 450 miljonit naela abi, mis sisaldab sadu tuhandeid droone, radarisüsteeme ja varem tarnitud varustuse remonti.

Samal ajal on Norra eraldanud 100 miljonit naela Ühendkuningriigi abipaketi rahastamise toetamiseks. Kokkuvõttes suurendab Norra 2025. aastal oma sõjalist toetust 5 miljardi euro võrra. Lisaks on riik teatanud miljardi euro suurusest abist, mis keskendub laskemoonale ning õhu- ja raketitõrjesüsteemidele.

Belgia on teatanud miljardi euro suurusest sõjalise abi paketist. Taani on avalikustanud oma 25. sõjalise abi paketi väärtusega ligi 900 miljonit eurot.

Leedu plaanib eraldada 20 miljonit eurot laskemoona ostmiseks. Eesti annab Ukrainale peagi 10 000 suurtükimürsku ja sõjaväe toiduaineid Ukraina relvajõudude vajadusteks. Holland eraldab 150 miljonit eurot Ukraina õhutõrje tugevdamiseks.

Merz: anname Ukrainale Tauruseid, kui Euroopa vastu ei ole

Saksamaa on igal ajal valmis alustama tiibrakettide Taurus tarnimist Ukrainale, kui Euroopa partnerid sellele vastu ei ole, ütles Saksamaa tulevane kantsler Friedrich Merz.

Saksa kristlike demokraatide liidri sõnul on tema isiklikult olnud kogu aeg valmis andma Saksa-Rootsi koostöös valminud kaugmaa tiibrakette Venemaa agressiooni tõrjuvatele Ukraina relvajõududele, vahendas Saksa väljaanne Deutsche Welle (DW). Ta kinnitas pühapäeva õhtul eetris olnud intervjuus, et ei ole oma positsiooni muutnud ja on valmis seda järgima ka Saksamaa kantsleri ametikohal, kui Euroopa kolleegid sellele vastu ei ole.

Merz meenutas, et kaks Euroopa riiki – Ühendkuningriik ja Prantsusmaa – ning USA on juba Ukrainale tiibrakette andnud. Kokkuleppe korral on ka Saksamaa valmis tarneid alustama, rõhutas Saksamaa poliitik.

Merzi sõnul peavad Ukraina relvajõud minema kaitsemeetmetelt üle aktiivsematele tegevustele, kuna seni on Ukraina armee peamiselt reageerinud vaenlase tegevusele, mis kestab juba üle kolme aasta. Nüüd on aga jõudnud kätte aeg ise sündmuste käiku mõjutada, ütles Saksa tulevane valitsusjuht.

Merz nimetas ka Tauruse rakettide kasutamise võimalikke sihtmärke, milleks võiksid tema sõnul olla Krimmi Venemaa mandriosaga ühendavad Vene relvajõudude varustusliinid.

Tauruse tiibrakette on peetud üheks kõige sobivamaks ründrelvaks, millega Ukraina võiks purustada okupeeritud Krimmi poolsaart Venemaaga ühendava silla, mille kaudu saab Vene armee varustada oma vägesid Krimmis.

Merzist võib juba 6. mail saada Saksamaa uus kantsler.

Ukraina kirikute nõukogu mõistis Vene õhurünnakud hukka

Venemaa riik jätkab terroristlikke drooni- ja raketirünnakuid Ukraina linnade ja külade vastu, näidates, et tema jaoks pole miski tõeliselt püha, öeldakse Ukraina kirikute nõukogu pühapäeval tehtud avalduses, mis tehti pärast ohvriterohket õhurünnakut Sumõs.

"Hoolimata juudi paasapühade ja kristlike lihavõttepühade tähistamisega seotud pidulikust perioodist jätkab Vene riik päeval ja öösel Ukraina linnade ja külade terroriseerimist drooni- ja raketirünnakutega, samuti nende tulistamist suurtükkidest. Tsiviilisikuid on tapetud ja vigastatud, eluasemeid ja muud avalikku taristut on hävitatud," seisab avalduses.

Nõukogu hinnangul ei järgi riik, mis ise nimetab end Pühaks Venemaaks, üldse pühasid väärtusi. See näitab täielikku austuse puudumist inimelu suhtes, rääkimata austusest kristluse ja judaismi pühade vastu.

Ukraina kirikute nõukogu rõhutas, et sel aastal tähistavad kõik kristlased – õigeusklikud, katoliiklased ja protestandid – ülestõusmispühasid samal päeval, muutes need eriti tähendusrikkaks. Sel aastal tähistatakse ka esimese Nikaia kirikukogu 1700. aastapäeva, mis on ajalooline verstapost kõigi kristlaste jaoks.

"Meie, Ukraina kirikute ja religioossete organisatsioonide juhid, mõistame hukka Venemaa Föderatsiooni terrorirünnakud Ukraina linnade ja külade vastu ning kutsume maailma juhtivaid riike, rakendama kõiki võimalikke meetmeid Venemaa sõjalise agressiooni peatamiseks ja Ukraina võimekuse suurendamiseks enda ja elude kaitsmisel. Kutsume kõiki hea tahtega inimesi palvetama tõe ja õiglase rahu saavutamiseks Ukrainas," seisis pöördumises.

Ukraina kirikute ja usuorganisatsioonide nõukogu avaldas kaastunnet Venemaa riikliku terrorismi ohvritele ja palub kõigevägevamalt õiglast karistust nendele, kes vastutavad Ukraina rahva vastu toime pandud terrori eest.

Ukraina kirikute nõukogu on varasemalt toetanud õigusakte, mille eesmärk on keelata Ukrainas Venemaa õigeusu kiriku tegevus.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 933 980 (võrdlus eelmise päevaga +1310);

- tankid 10 622 (+19);

- jalaväe lahingumasinad 22 130 (+42);

- suurtükisüsteemid 26 222 (+59);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1362 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1130 (+2);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 32 544 (+119);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 44 129 (+179);

- eritehnika 3801 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.