Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 3. novembril kell 20.39:

- Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast;

- Ukraina, USA ja Venemaa kolmikkohtumine toimub Abu Dhabis järgmisel nädalal;

- Kreml kinnitas osalemist Ukraina-Vene kõnelustel Abu Dhabis;

- Vene pommirünnakus hukkunute arv tõusis 31-ni;

- Zelenski: kasutamata jäi võimalus astuda humanitaarseid samme;

- Harkivi haiglas sai Venemaa rünnakus viga vähemalt 62 inimest;

- Zelenski kinnitusel vastas Ukraina oma häiresüsteemidesse häkkimisele;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2060 sõdurit.

Merz: tahtekoalitsiooni riikide juhid kohtuvad Berliinis 19. novembril

Ukrainat toetavate riikide niinimetatud tahtekoalitsioon tuleb liidrite tasemel kokku 19. novembril Berliinis, teatas teisipäeval Saksa kantsler Friedrich Merz.

Merz ütles seda Berliinis ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

"Olen ​​kutsunud tahtekoalitsiooni 19. novembril siia Berliini silmast silma kohtumisele. Berliini saabub suur hulk riigi- ja valitsusjuhte. Lepime kokku meie jätkuva abi mahus 2027. aastal. See puudutab eelkõige, ehkki mitte ainult, edasist sõjalist toetust," sõnas Merz.

Kantsler märkis, et tema vestluses Zelenskiga käsitleti konkreetseid küsimusi, mis on seotud praeguste relvatarnetega Ukrainale, sealhulgas F-16 hävituslennukite laskemoona, õhutõrjesüsteemide ja muu laskemoonaga.

Merzi sõnul jätkuvad tarned vaatamata raskustele varude täiendamisel ning eelolevalt tahtekoalitsiooni kohtumiselt oodatakse abi Ukraina varustamisel talle vajalike relvadega.

Ta tõi ka välja kolm peamist ülesannet eelseisvaks tippkohtumiseks: edasise abi koordineerimine Ukrainale, osalevate riikide valmisoleku kinnitamine julgeolekutagatiste andmiseks pärast relvarahu ning diplomaatiliste jõupingutuste kooskõlastamine sõja lõpetamiseks.

Merz: Venemaa pole näidanud üles tõsist huvi rahukõneluste vastu

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles teisipäeval, et ei ole seni näinud mingeid märke Venemaa valmisolekust osaleda tõsiselt läbirääkimistel Ukraina sõja lõpetamiseks.

"On oluline, et Venemaa alustaks lõpuks ometi tõsiselt läbirääkimisi relvarahu ja sellele järgneva rahulepingu üle," ütles Merz Berliinis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski juuresolekul, kui temalt küsiti järgmisel nädalal Abu Dhabis toimuvate USA vahendatud Venemaa-Ukraina kõneluste kohta.

"Ma ei ole seda seni näinud," kommenteeris Merz.

Zelenski avaldas teisipäeval lootust, et järgmisel nädalal Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis toimuvad USA vahendatud kõnelused Kiievi ja Moskva esindajate vahel sillutavad tee tema kohtumisele Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga.

"Me loodame, et töö selles formaadis ja meie muud diplomaatilised sammud avavad tee kolmepoolsele formaadile riigijuhtide tasandil," ütles Zelenski Berliinis ajakirjanikele.

Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast

Ukraina korraldas ööl vastu teisipäeva droonirünnaku Venemaal Jaroslavlis asuva naftatöötlemistehase vastu, vallandades seal tulekahju.

Sõjasündmusi kajastava ühismeediakanali Exilenova+ teatel oli rünnaku sihtmärgiks Slavneft-JANOS-e naftatöötlemistehas. Kohalike elanike sõnul puhkes tööstuspiirkonnas kolm eraldi tulekahju.

Moment of attack on Yaroslavl oil refinery https://t.co/68Jn1XWwPb

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) November 3, 2026

Jaroslavli oblasti kuberner Mihhail Jevrajev teatas, et Vene õhukaitse- ja elektroonilise sõjapidamise üksused tõrjusid öösel ulatuslikku droonirünnakut, kokku lendas oli tema väitel tehase suunas 124 mehitamata õhusõidukit. Jevrajev tunnistas, et naftatöötlemistehase taristu sai kahjustada ning rajatises puhkes tulekahju.

Jevrajevi sõnul said kaks ettevõtte töötajat killuhaavu. Samuti purustasid allatulistatud droonide rusud mitme korter- ja eramaja aknad ning kahjustasid autosid.

OSINT-analüüsi teinud meediakanali ASTRA andmetel on Venemaa ühes suurimas naftatöötlemistehases Slavneft-JANOS puhkenud ulatuslik tulekahju. Satelliidipiltidel on näha viis suurt ja kaks väiksemat põlengukollet.

Slavneft-JANOS on üks Venemaa suurimaid naftarafineerimistehaseid, kus töödeldakse aastas ligikaudu 15 miljonit tonni toornaftat. Tehas asub Moskvast umbes 250 kilomeetrit kirdes ning toodab bensiini, diislikütust, lennukikütust ja muid naftasaadusi.

Ukraina on sama tehast korduvalt rünnanud. Viimati tabas seda Ukraina kindralstaabi andmetel 17. septembril korraldatud rünnak, milles sai kahjustada toornafta töötlemise seade AVT-3 ja tehas peatas ajutiselt töö.

Kiiev on hoogustanud rünnakuid Venemaa naftataristu vastu, et häirida kütusetarneid ja nõrgestada Moskva suutlikkust sõda rahastada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina ei saa jätta Venemaa naftatöötlemistehaseid ründamata olukorras, kus Venemaa ründab Ukraina energiataristut ja tapab inimesi. Samas on Kiiev valmis rünnakud lõpetama, kui saab talveks vajaliku õhutõrjerakettide paketi.

Vene kaitseministeeriumi väitel tulistati lõppenud öö jooksul Venemaa Brjanski, Belgorodi, Vladimiri, Kaluuga, Kurski, Novgorodi, Orjoli, Rostovi, Rjazani, Smolenski, Tveri, Tuula ja Jaroslavli oblastis, Moskva regioonis, okupeeritud Krimmis ning Musta mere kohal alla 856 Ukraina drooni.  

Ukraina, USA ja Venemaa kohtumine toimub Abu Dhabis järgmisel nädalal 

Ukraina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide ametnikud peavad järgmisel nädalal Abu Dhabis kolmepoolse kohtumise püüdes edendada rahukõnelusi, teatas esmaspäeval USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff.

"Ühendriigid vahendavad 10.–11. novembril Abu Dhabis töö tasandi läbirääkimisi Ukraina ja Venemaa vahel, viies sellega edasi president Trumpi missiooni sõda lõpetada," sõnas Witkoff.

"Arutelud keskenduvad sõjajärgsele julgeolekukorraldusele, pingelõdvendusele, humanitaarpingutustele ja järgmistele sammudele rahu suunas," ütles erisaadik ja lisas, et USA läbirääkijad kohtuvad sel nädalal Brüsselis ka Euroopa Liidu ja NATO ametnikega.

"USA läbirääkijad kohtuvad sel nädalal Brüsselis Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Euroopa Liidu ja NATO esindajatega, et arutada Ukraina julgeolekugarantiisid, Euroopa sõjajärgset julgeolekuarhitektuuri ning majanduslikke võimalusi Ukraina ülesehituse toetamiseks," ütles Witkoff.

"Ootame huviga Kiievis, Oslos ja Peterburis saavutatud progressi edasiarendamist teel kõikehõlmava ja püsiva rahulepingu poole, mis tagab kindla julgeoleku tulevastele põlvkondadele," lõpetas Witkoff.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa valmistab ette uut massiivset rünnakut Ukraina vastu ning eelkõige on ohus energia- ja logistikaobjektid.

"Tegelikult ootavad nad, et teisipäeval jälgib maailm Ameerika valimisi ning see, mis toimub siin Ukrainas ja meie raskused õhutõrjega, õhutõrjesüsteemi Patriot rakettidega, jäävad justkui maailma vaateväljast välja. Me vajame maailmalt selliseid signaale Venemaa suunas, et nad tunneksid, et nad ei saa terrorist kasu. Mingit kasu ei ole ja niikaua kui see sõda kestab, siis nende nafta põleb ja nad ei saa raha teenida," rääkis riigipea õhtuses pöördumises.

Riigipea rõhutas, et Ukraina vastab kindlasti vaenlase löögile, mida Moskva praegu ette valmistab.

Lisaks tõi president välja, et sel aastal on Venemaa okupatsioonivägedel uus rünnakutaktika.

"Nad ei ründa ainult tootmisrajatisi, vaid annavad palju lööke ka energiavõrkudele ja energiajaotussüsteemidele. Taastamistööd on palju ja pidevalt tuleb uusi õhulööke. Kümneid rünnakuid päevas. Meie energeetikud, meie remondimehed on tõeliselt tublid, nad teevad tohutut tööd," kiitis Zelenski.

Riigipea sõnul on praegu vaenlase rünnakutes kahjustatud objektide taastamise kiirus sama oluline, kui rakettide olemasolu õhutõrjes.

Kreml kinnitas Ukraina-Vene kõneluste toimumist Abu Dhabis

Kreml kinnitas teisipäeval, et osaleb enam kui neli aastat kestnud sõja lõpetamiseks peetavatel USA vahendatud Venemaa-Ukraina kõnelustel, mis toimuvad järgmisel nädalal Abu Dhabis.

"Vene delegatsioon saabub 10.–11. novembril Abu Dhabisse, et osaleda kolmepoolsetel kõnelustel," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, lisades, et Moskvat esindab kohtumisel presidendi abi ja endine kultuuriminister Vladimir Medinski.

Vene pommirünnakus hukkunute arv tõusis 31-ni

Venemaa esmaspäeval korraldatud pommirünnakus Ukraina Zaporižžja oblastis asuva Komõšuvahha küla koolihoonele, mida kasutati humanitaarabi jagamise punktina, hukkunute arv tõusis 31-ni.

Päästeteenistuse andmetel olid Komõšuvaha külas hukkunute seas kaks päästemeeskonna liiget ja neli politseinikku. Haiglas ravitakse viit inimest, sealhulgas kahte päästetöötajat.

Zaporižžja oblasti sõjaväevalitsuse juhi kohusetäitja Mõhhailo Semikin ütles teisipäeval riigitelevisiooni otsesaates, et rünnakus Komõšuvahha külas sai vigastada veel viis inimest ning ligi 50 inimest oli endiselt kadunud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises, et Venemaa väed heitsid esialgu külas asuvale koolile lennukipomme. Kooli kasutati varjupaigana ja seal jagati igal esmaspäeval humanitaarabi.

At least 24 people were killed and five more were injured in a horrific Russian attack on Komyshuvakha in Ukraine's Zaporizhzhia region. Russian forces repeatedly struck a school where local residents regularly received humanitarian aid. Following the initial attack, Russia dropped nine more aerial bombs on the shelter where people had taken cover. Rescue teams are still searching for people at the site. Russia knew that civilians had gathered there to receive humanitarian aid. Yet it attacked both the building and the shelter where people had sought safety. These killings demonstrate Russia's disregard for civilian lives. The international response must include stronger pressure on Russia and continued support for Ukraine.

— MFA of Ukraine (@MFA_Ukraine) November 2, 2026

"Venelased andsid esimese löögi just siis, kui inimesed hakkasid kohale saabuma – heideti mitu lennukipommi. Seejärel järgnes teine rünnak – seekord heideti rohkem lennukipomme varjendile. Jõle terrorirünnak," ütles Zelenski.

Tema sõnul ei saanud venelastele olla teadmata, et Komõšuvahasse jäänud elanikud kogunevad igal nädalal, et saada humanitaarabipakke. Koolihoones õppetööd ei toimunud, sest küla asub liiga lähedal rindejoonele.

ÜRO vaatlejad teatasid augustis, et hukkunute ja vigastatute arv on eelmise aastaga võrreldes järsult kasvanud. Nende sõnul sai juulis Ukraina sõjas surma või vigastada rohkem tsiviilisikuid kui ühelgi kuul alates 2022. aasta märtsist.

Zelenski: kasutamata jäi võimalus astuda humanitaarseid samme

Zelenski sõnul näitas Komõšuvahale tehtud rünnak, et Moskva eesmärk on inimeste tapmine, mitte aga eelmisel nädalal Lõuna-Ukraina rindeäärses Oleškõ linnas toimunud humanitaarmissiooni jätkamine. Selle korraldamist vahendas USA presidendi abikaasa Melania Trump.

"Venelased demonstreerivad ikka ja jälle oma vihkamist Ukraina ja kõige siin eksisteeriva vastu," ütles ta.

"Kui Venemaa sooviks tõepoolest pingete leevendamist, oleks pärast Oleškõ sündmusi olnud võimalus jätkata humanitaarsete sammudega. Me tegime sellise ettepaneku. Venemaa aga jätkab inimeste tapmist," märkis Zelenski.

Harkivi haiglas sai Venemaa rünnakus viga vähemalt 62 inimest

Ööl vastu teisipäeva Harkivi vastu suunatud kombineeritud rünnaku käigus tabas üks Venemaa rakett haiglat, kus sai viga vähemalt 62 inimest. 

"Vigastatute arv vaenlase rünnakus Nemõšlja rajoonis asuvale raviasutusele on tõusnud 62-ni. Kõigile osutatakse arstiabi," kirjutas Harkivi oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Ihor Sõnehubov ühismeedias.

Lisaks evakueeritakse 226 patsienti teistesse raviasutustesse.

Linnapea Ihor Terehhovi sõnul lõhkus rünnak haiglahoones ja ümbritsevates korrusmajades üle 1000 akna.

Zelenski kinnitusel vastas Ukraina oma häiresüsteemidesse häkkimisele

Päev pärast Ukraina hädaolukorra hoiatussüsteemi langemist häkkimisrünnaku alla kinnitas president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina häkkis kättemaksuks Venemaa samalaadseid süsteeme.

"Olen korduvalt rõhutanud, et me ainult vastame nende rünnakutele," ütles Zelenski USA avalik-õigusliku tele- ja raadiovõrgu Public Broadcasting Service (PBS) õhtusele uudistesaatele.

"Seega, loomulikult, pärast rünnakut, kui kogu meie rahvale, kogu meie personalile ja luurele oli väga selge, et see on Venemaa rünnak meie inimeste, tsiviilelanike vastu, me loomulikult vastasime," seletas riigipea.

1. novembri hilisõhtul häkiti Ukraina rakendusse Air Alert, mis pakub kodanikele elutähtsat teavet lähenevate Venemaa õhurünnakute kohta. Kogu riigis saadeti rakenduse kasutajatele valeteateid tuuma- ja keemiarünnakute ning tänavalahingute ohtude kohta. Järgmise päeva varahommikul teatas Ukraina, et süsteemi töö taastub järk-järgult.

Tunde pärast seda, kui Ukraina kodanike telefonidele saadeti valeteateid, hakkasid Venemaa enda õhuhäiresüsteemis ilmnema märgid samasugusest sissetungist.

Kasutajatele saadeti sõnumeid, milles väideti, et kõigis Venemaa piirkondades on välja tulistatud tuumalõhkepead ning kasutajad peaksid varuma toitu kolmeks nädalaks ja peituma keldritesse.

Sissehäkkimine hädaolukorra hoiatussüsteemidesse pole esimene küberrünnak Ukraina ja Venemaa vahel.

Septembris teatas USA tehisintellekti ettevõte Anthropic, et Venemaa on kasutanud küberrünnakutes Ukraina ja Euroopa vastu tehisintellekti Claude, võttes sihikule erinevaid ministeeriume ja kõrgete ametnike WhatsAppi kontosid.

Aprillis selgus, et Venemaaga seotud rühmitus tungis mitme kuu jooksul rohkem kui 170 e-posti kontosse, mis kuulusid Ukraina prokuröridele ja uurijatele.

"See oli küberrünnak," ütles Zelenski õhuhäiresüsteemi häkkimise kohta.

"Üks sadadest ja tuhandetest, mida venelased on varem teinud pangasüsteemidele, pensionidele, sotsiaaltoetustele ja paljudele teistele tsiviilisikute tugisüsteemidele. Muidugi tahavad nad iga päev luua Ukrainas, kõigis meie linnades kaost. See on üks sellistest Venemaa sammudest," seletas Ukraina president.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2060 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes  1 594 830 (+2060);

- tankid 12 452 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 25 633 (+4);

- suurtükisüsteemid 51 840 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2252 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1731 (+0);

- lennukid 452 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3067 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 593 954 (+1413);

- tiibraketid 5140 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 169 473 (+363);

- eritehnika  4867 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.