Oluline kolmapäeval, 16. aprillil kell 19.55:

- Euroopa Liit kaalub sõjaliste nõunike saatmist Ukrainasse;

- Ukraina teatas USA-ga saabutatud edust maavaradelepingu koostamisel;

- Vene vägi kasutab Ukrainas mürgidroone;

- Venemaa korraldas Odessale järjekordse ulatusliku droonirünnaku;

- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 87 lahingut;

- Rubio ja Witkoff sõidavad Pariisi ja arutavad seal Ukrainaga seotud küsimusi;

- Rutte: Ukraina tee NATO-sse on pöördumatu;

- USA välisministeerium: ükski kokkulepe pole võimalik ilma relvarahuta;

- Taani kavatseb saata sõdureid Ukrainasse koolitusele;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit.

Euroopa Liit kaalub sõjaliste nõunike saatmist Ukrainasse

Euroopa Liit kaalub Ukrainasse sõjaliste nõunike saatmist, et korraldada Ukraina sõjaväe väljaõpet, ütles Euroopa Komisjoni esindaja kolmapäeval Brüsselis.

Komisjoni pressiesindaja Anitta Hipperi avaldus tuli pärast seda, kui Ungari välisminister Peter Szijjártó teatas, et EL-i liikmesriigid arutasid algatust 14. aprillil Luxembourgis toimunud välisministrite kohtumisel.

"Tõepoolest, seda arutati," ütles Hipper. "Peamine eesmärk on siin toetada Ukrainat ja tugevdada seda nii palju kui võimalik," lisas ta.

"Missiooni kohandamise üle käivad arutelud, kuid hetkel pole mul rohkem midagi jagada," märkis Hipper.

Komisjoni pressiesindaja keeldus täpsustamast, kas plaan hõlmaks sõjaliste nõunike saatmist Ukrainasse juba käimasoleva sõja ajal või pärast selle lõppu.

Pärast 14. aprilli välissuhete nõukogu mainis ka Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas arutelusid võimaliku väljaõppemissiooni üle.

"Meie missioon on Ukraina sõdurite koolitamine, üle 73 000 sõduri on juba väljaõppe saanud. Seega arutasime täna (14. aprillil) ka seda, mida me saaksime missioonide osas veel teha," ütles Kallas.

"Kas peaksime laiendama missioonide mandaati, et panustada vabatahtlike koalitsiooni julgeolekugarantiidesse?" lisas ta. Täpsemat infot Kallas ei avaldanud.

Niinimetatud tahtekoalitsioon on riikide rühm, mis on lubanud Ukrainale potentsiaalse relvarahu korral rahuvalvevägesid ja muid julgeolekugarantiisid.

Koalitsiooni aruteludes on osalenud vähemalt 37 riiki, sealhulgas Euroopa, Aasia ja Briti Rahvaste Ühenduse riigid, kusjuures 15 riiki on väidetavalt valmis oma vägesid kohale saatma. Teistelt on palutud pakkuda muud tüüpi tuge, sealhulgas luure-, relvastus- või mereväetoetust.

USA president Donald Trump pole Ukrainale ja koalitsioonile veel selgeid julgeolekugarantiisid pakkunud, samal ajal kui Washington liigub mandril sõjalise kohaloleku vähendamise suunas.

Ukraina teatas edust USA-ga maavaradelepingu koostamisel

Ukraina ja Ameerika Ühendriikide tehnilised meeskonnad on maavaralepingu kallal põhjalikult tööd teinud ning selle kokkuleppimises on tehtud märkimisväärseid edusamme, ütles Ukraina esimene asepeaminister ja majandusminister Julia Sviridenko.

"Positiivne uus samm seoses Ameerika Ühendriikidega majanduspartnerluse lepingu ja Ukraina ülesehitamise investeerimisfondi koostamisega. Meie tehnilised meeskonnad on lepingu kallal väga põhjalikult tööd teinud – on toimunud märkimisväärne edasiminek, juristid on lepingu mustandis õiged aktsendid teinud, tänan mõlema meeskonna läbirääkijaid," kirjutas Sviridenko kolmapäeval sotsiaalmeedias.

"Oleme nüüd USA poolega kokku leppinud selle positiivse arengu kinnitamises asjakohase ühiste kavatsuste memorandumiga – valmistame ette tehingu ametlikku sõlmimist lähitulevikus," märkis asepeaminister.

Sviridenko lisas, et leping tuleb ratifitseerida Ukraina parlamendis ning see loob võimalusi investeeringuteks ja arenguks Ukrainas ning samas ka tingimused käegakatsutavaks majanduskasvuks nii Ukrainas kui ka Ameerika Ühendriikides.

Asepeaministri avaldus järgneb USA ja Ukraina delegatsioonide vahel peetud konsultatsioonidele Washingtonis 11. ja 12. aprillil, mille eesmärk oli arutada Ukraina loodusvarade kasutamist reguleeriva kokkuleppe üksikasju.

Kuigi esialgsete teadete kohaselt algasid kõnelused antagonistlikus õhkkonnas, ütles president Volodõmõr Zelenski hiljem, et aruteluvoor lõppes positiivses meeleolus.

Varasemate teadete kohaselt annaks kokkulepe USA ettepaneku kohaselt ulatusliku kontrolli hallatavale ühisele investeerimisfondi üle Washingtonile ilma, et Ukraina saaks vastutasuks julgeolekugarantiid. USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on sõnastanud tehingu kui viisi, kuidas tagasi saada miljardeid dollareid sõjalist ja rahalist abi, mida Ukrainale on antud alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal.

Bloomberg teatas kolmapäeval, et USA on oma maksimalistlikke nõudmisi pehmendanud, langetades abi eest nõutavat tagasimakset 300 miljardilt dollarilt 100 miljardile dollarile. Kuigi viimane summa on lähemal Kiievi hinnangule antud abi suuruse kohta, on president Zelenski rõhutanud, et Ukraina ei pea president Joe Bideni administratsiooni saadetud abi võlaks.

Bloombergile antud intervjuus ütles USA rahandusminister Scott Bessent, et läbirääkijad on väga lähedal ja kokkulepe võidakse sõlmida juba sel nädalal.

Algne raamleping pidi allkirjastatama Zelenskõi Washingtoni visiidi ajal 28. veebruaril, kuid plaan kukkus läbi pärast tulist vaidlust Ovaalkabinetis USA presidendi Donald Trumpi ja asepresident J. D. Vance'iga. Zelenskõi lahkus tehingut lõpule viimata.

Ukraina on sellest ajast alates palganud läbirääkimistel nõu andma Ameerika-Briti advokaadibüroo Hogan Lovells.

Vene vägi kasutab Ukrainas mürgidroone

Venemaa relvajõud on hakanud Ukrainat ründama mürkainetega relvastatud Shahed-tüüpi kamikaze-droonidega, teatas Ukraina riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu väärteabe vastu võitlemise keskus.

Ametkonna teatel leiti ühest droonist kapsel, mis sisaldas väga mürgist kontsentreeritud CS-gaasi.

"Keskus kontrollis seda teavet eriteenistustelt ja Ukraina päästeteenistuselt," seisis avalduses.

Keskus märkis, et Vene droonid võivad puistata mürgikapsleid, et inimestele kahju teha.

Mõne meediaväljaande teateid, et Vene droonide korpusi töödeldakse mürgiste ainetega, keskus ei kinnitanud.

Uudisteagentuur Unian oli varem teatanud, et venelased saadavad Ukrainasse Shahed-tüüpi droone, millel on täiustatud lõhkepea. Raadiotehnoloogia spetsialist Serhi "Flash" Beskrestnov näitas fotol kuulikesi, millega venelased maksimaalse hävingu saavutamiseks oma ründedroone täidavad.

Samuti sai hiljuti teatavaks, et venelased on asunud Shahede varustama Hiinast pärit 16-elemendilise CRPA antenniga, mis tõrjub Ukraina elektroonilise sõjapidamise süsteeme. Esindaja sõnul uurivad venelased võimalust Shahedide võimekust täiendada. Õhujõudude pressiesindaja Juri Ignati sõnul, mida rohkem antenne vaenlase droonil on, seda rohkem ressursse on Ukraina kaitsjatel signaali summutamiseks vaja.

Shahedide vastu võitlemiseks napib Ukrainal mobiilseid rühmitusi, mistõttu vajab kaitsevägi selle ohu tõrjumiseks automatiseerimist, ütleb elektroonilise sõja varustuse tootja Anatoli Hraptšinskõi. Ta rõhutas, et Shahedide vastu võitlemise lahendus peab olema võimalikult odav, sest õhutõrjeraketid on liiga kallid. Ta tegi ettepaneku kasutada selliste sihtmärkide vahelt võtmiseks mõeldud õhutõrjedroone.

Venemaa korraldas Odessale järjekordse ulatusliku droonirünnaku

Vene vägi korraldas kolmapäeval ulatusliku droonirünnaku Ukraina sadamalinnale Odessale, teatas sealse sõjalise administratsiooni juht Oleh Kiper.

Tsiviiltaristu vastu sihitud droonilöökide tagajärjel süttis üks elumaja, kannatanute kohta teave puudub, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 87 lahingut

Ukraina relvajõudude peastaabi teadaande kohaselt toimus teisipäeval rindel 87 lahingut ja relvakokkupõrget Ukraina kaitseväe ja Vene sissetungijate vahel. 

Pokrovski ümbruses käivad endiselt äärmiselt ägedad lahingud. Rindeolukorda jälgiv seireprojekt DeepState teatas, et Ukraina taastas kontrolli positsioonide üle, mis asuvad Novõ Trudi (Pokrovskist lõunas) nimelise küla lähistel. Samal ajal tungisid Vene väed edasi Nadijevka ja Suhha Balka lähistel. 

Rubio ja Witkoff sõidavad Pariisi ja arutavad seal Ukrainaga seotud küsimusi

Veebiväljaanne Politico teatas, et USA välisminister Marco Rubio ja Trumpi erisaadik Steve Witkoff sõidavad sel nädalal Pariisi. Witkoff kohtub Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Rubio kohtub oma Prantsuse kolleegiga. Visiidi raames arutavad Rubio ja Witkoff ka Ukrainaga seotud küsimusi, vahendas Ukrainska Pravda. 

Rutte: Ukraina tee NATO-sse on pöördumatu

Ukraina tee NATO-sse on pöördumatu ja Washingtoni tippkohtumise järel pole miski muutunud, kuid alliansi liikmesus ei saa olema osa rahukokkuleppest, ütles NATO peasekretär Mark Rutte.

"Ukraina tee NATO-sse on pöördumatu. See oli Washingtoni tippkohtumise tulemus ja midagi pole muutunud. Kui me ütlesime, et Ukrainast saab ühel päeval NATO liige, siis me ei lubanud kunagi, et see saab olema osa rahukokkuleppest," ütles Odessat väisanud Rutte.

"Loomulikult on see, millega tegeleb Ameerika president, Ukraina viimine kestva rahuni. See tähendab, et mitte Minsk-3, vaid tõelise relvarahu ja rahuleppeni. Kuid mitte keegi ei lubanud, et Ukraina liikmesus NATO-s oleks osa rahuleppest. Kui aga rääkida tulevikust, siis Washingtoni tippkohtumise otsus on muutumatu," lisas Rutte.

USA välisministeerium: ükski kokkulepe pole võimalik ilma relvarahuta

USA ei sõlmi ühtegi kahepoolset kokkulepet Venemaaga ega leevenda sanktsioone enne, kui jõutakse kokkuleppele Ukraina relvarahus, kinnitas teisipäeval Ühendriikide välisministeeriumi kõneisik Tammy Bruce.

"Ei ole mingeid läbirääkimisi, mingeid otsuseid, mingeid kokkuleppeid kuni see tapmine lõpeb," ütles Bruce.

Taani kavatseb saata sõdureid Ukrainasse koolitusele

Taani kaitsevägi kavatseb saata oma sõdureid Ukrainasse koolitusele, ütles Taani maavägede ülem Peter Boysen, kelle sõnul tegid vastava ettepaneku Ukraina relvajõud ja esimesed Taani sõdurid võivad Ukrainasse sõita juba suvel.

Kindralmajor Boyseni sõnul on muu hulgas eesmärgiks saada esmaallikast teadmisi Ukraina sõjakogemusest ja kiirest arengust droonide kasutamisel. Ta ise on viimastel kuudel juba paar korda Ukrainas käinud.

Boyseni sõnul saadetakse Ukrainasse nädalaks või paariks koolitusele nii sõjaväeinstruktoreid kui ka tavasõdureid. Boysen rõhutab, et Taani sõdurid oleksid relvastamata ja et väljaõpe toimuks kaugel rindejoonest, tõenäoliselt kuskil Lääne-Ukrainas.

Vene saatkond Kopenhaagenis kritiseeris Taani kavatsusi TV2-le saadetud kirjalikus vastuses. Suursaadik Vladimir Barbin viitas ühtlasi, et taanlased võivad sattuda ohtu, sest kõik sõjaväeobjektid, sealhulgas väljaõppekeskused kogu Ukrainas olevat Venemaa sõjategevuse legitiimsed sihtmärgid.

Boyseni sõnul on ukrainlastel head eelhoiatussüsteemid ja varjendid näiteks võimaliku Venemaa raketirünnaku korral. Ta ei kahtle, et Taanis on sõdureid, kes on valmis Ukrainas väljaõpet saama.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 936 210 (võrdlus eelmise päevaga +1050);

- tankid 10 638 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 22 163 (+13);

- suurtükisüsteemid 26 377 (+87);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1364 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1132 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 32 837 (+146);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 44 472 (+133);

- eritehnika 3804 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.