Oluline Ukraina sõjas reedel, 18. aprillil kell 20.12:

- JD Vance`i sõnul on USA optimistlik, et sõda Ukraina ja Venemaa vahel lõppeb;

- USA ähvardas edusammude puudumisel Ukraina rahuvahendusest loobuda;

- Kremli väitel on Ukraina rahu teemal mõningast edu, kuid kontaktid USA-ga on keerulised;

- Zelenski: sanktsioonide alla pandud Hiina firmad aitasid Venemaad rakettide tootmisel;

- Ukraina ja Venemaa vahetavad laupäeval vange;

- Ukraina sai kätte 909 langenud sõduri säilmed;

- Vene raketirünnakus Harkivile hukkus üks ja sai viga 98 inimest;

- Venemaa tappis droonirünnakuga Sumõ pagaritöökojale ühe inimese;

- Zelenski: Ukraina jäi 30 aastaga ilma kahes kolmandikust oma õhutõrjesüsteemidest;

- Zelenski süüdistas Hiinat Venemaa relvastamises;

- Hiina lükkas Zelenski süüdistused tagasi;

- Jermak: USA ja Euroopa partneritega on peagi oodata uut kohtumist;

- Zelenski ja Macron kooskõlastasid edasiste kohtumiste ajakava;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1530 sõdurit.

JD Vance`i sõnul on USA optimistlik, et sõda Ukraina ja Venemaa vahel lõppeb

USA on optimistlik, et suudab lõpetada sõja Ukraina ja Venemaa vahel, ütles USA asepresident JD Vance reedel Roomas peale kohtumist Itaalia peaministri Giorgia Meloniga.

"Ma soovin jagada peaministriga uudiseid läbirääkimistest Venemaa ja Ukraina vahel... isegi viimase ööpäeva jooksul on meil nii mõndagi huvitavat teatada," ütles Vance ajakirjanikele.

"Kuivõrd tegu on läbirääkimistega, ei hakka ma asjadest ette ruttama, aga meil on alust optimismiks, et loodetavasti suudame selle väga ränga sõja lõpetada," lisas Vance.

USA ähvardas edusammude puudumisel Ukraina rahuvahendusest loobuda

USA president Donald Trump loobub peagi Ukraina ja Venemaa rahulepingu vahendamise katsetest, kui pole selgeid märke, et kokkulepe on saavutatav, ütles USA välisminister Marco Rubio reedel.

"Me ei kavatse seda ettevõtmist nädalate ja kuude kaupa jätkata. Seega peame väga kiiresti – ja ma räägin päevadest – selgeks saama, kas see on järgmise paari nädala jooksul teostatav või mitte. Kui on, siis oleme mängus. Kui mitte, siis on meil ka teisi prioriteete, millele keskenduda," ütles Rubio Pariisis pärast kohtumist Euroopa ja Ukraina juhtidega.

Rubio ütles, et Trump on endiselt kokkuleppest huvitatud, kuid võib ka sellest teemast eemalduda, kui lähiajal edu ei tule.

"Presidendil on selles küsimuses väga tugevad tunded. Ta on sellele pühendanud palju aega ja energiat ... see on oluline, aga toimub ka palju muid tõeliselt olulisi asju, mis väärivad sama palju, kui mitte rohkem tähelepanu," rääkis Rubio.

Trump ütles hiljem, et juhul kui Ukraina või Venemaa muudavad sõja lõpetamise liiga keeruliseks, on USA valmis kõrvale astuma. Trump lisas samas, et ta ei taha öelda, et ta lahkubki kõnelustelt ning et ta usub, et on hea võimalus sõja lõpetamiseks.

Rubio kommentaarid rõhutavad USA kasvavat frustratsiooni edusammude puudumise pärast üha kasvava geopoliitiliste väljakutsete nimekirja lahendamisel, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Trump lubas oma valimiskampaania ajal, et lõpetab valituks osutudes ja ametisse saades Ukrainas juba neljandat aastat kestva sõja esimese 24 tunni jooksul. Ametisse astudes lahjendas ta seda lubadust, pakkudes kokkuleppe tähtajaks aprilli või mai, kuna takistused aina kasvasid.

USA riigisekretäri hoiatus tuli aga samaaegsete märkidega edusammudest USA ja Ukraina läbirääkimistel.

Trump ütles neljapäeval, et loodab järgmisel nädalal Kiieviga allkirjastada maavaradelepingu, mis annaks USA-le juurdepääsu Ukraina mineraalidele. Katse samateemaline leping allkirjastada veebruaris kukkus läbi pärast seda, kui Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski langes Valget Maja külastades Trumpi ja asepresident J. D. Vance'iga süüdistuste alla.

Pärast neljapäeval Pariisis toimunud kõnelusi Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, USA ja Ukraina osalusel – esimesi sisulisi, kõrgetasemelisi ja silmast-silma kõnelusi Trumpi rahualgatuste põhjal, mis on hõlmanud Euroopa suurriike – ütles Rubio, et USA rahuraamistik sai "julgustava vastuvõtu". Zelenski kantselei nimetas kõnelusi konstruktiivseks ja positiivseks.

Rubio teatas, et rääkis pärast Pariisi kõnelusi ka Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ja ütles talle, et need olid konstruktiivsed, ning andis talle ka ülevaate USA rahuraamistiku mõnest elemendist.

Rubio märkis ka, et USA julgeolekugarantiide küsimus mis tahes kokkuleppe osana kerkis Pariisi kõnelustel üles, kuid ta ei laskunud selles küsimuses üksikasjadesse. Tema sõnul on julgeolekugarantiid küsimus, "mille saame lahendada viisil, mis on kõigile vastuvõetav", kuid ta lisas, et "meil on suuremad väljakutsed, kus peame välja selgitama, kas need on üldse võimalik lühikese aja jooksul lahendada".

Rubio sõnul on selge, et rahulepingu sõlmimine on keeruline, kuid vaja on siiski märke, et seda saab lähiajal teha. "Keegi ei ütle, et seda saab teha 12 tunniga. Aga me tahame näha, kui pikk see vahemaa on ja kas neid erinevusi saab üldse vähendada, kas on üldse võimalik saada see liikuma ajavahemiku jooksul, mida me silmas peame," ütles ta.

Zelenski: sanktsioonide alla pandud Hiina firmad aitasid Venemaad rakettide tootmisel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina poolt sanktsioonide alla pandud Hiina firmad olid seotud Vene Iskanderi rakettide tootmisega.

"Me laiendasime sanktsioone veel sajale isikule, nii füüsilisele kui ka juriidilisele, kellest enamik on seotud Iskanderi rakettide tootmisega. Need on raketid, mis tabasid meie Harkivit," lausus Zelenski.

"Paljud neist isikutest on venelased, kui kahjuks on osa ka Hiinast," lisas ta.

Hiina välisministeerium eitas, et Hiina on varustanud Venemaad relvadega, öeldes, et Hiina pole kunagi teinud surmavaid relvi, mis oleks mingilgi moel osalenud sõjas Ukrainas.

Ukraina ja Venemaa vahetavad laupäeval vange

Ukraina ja Venemaa viivad laupäeval läbi järjekordse vangivahetuse, mis on vahendatud Araabia Ühendemiraatide poolt, vahendas allikatele toetudes Reuters.

Vahetatakse ligi 500 Venemaa ja Ukraina vangi ning 46 vigastatud sõdurit. Mõlemad pooled annavad üle 246 vangi.

Ühendemiraadid vahendavad vangide vahetust juba 13. korda.

Kremli väitel on Ukraina rahu teemal mõningast edu, kuid kontaktid USA-ga on keerulised

Kreml pressiesindaja teatas reedel, et Ukraina sõja lõpetamiseks vajaliku rahulepingu läbirääkimistel on juba tehtud teatavaid edusamme, kuid kontaktid USA-ga on keerulised.

"Kontaktid on üsna keerulised, sest loomulikult pole teema lihtne," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele. "Venemaa on pühendunud selle konflikti lahendamisele, oma huvide tagamisele ja avatud dialoogile. Me jätkame sellega," lisas Peskov.

USA välisminister Marco Rubio hoiatas reedel, et president Donald Trump loobub Venemaa-Ukraina rahulepingu vahendamise katsetest lähiajal, kui pole selgeid märke, et kokkulepe on saavutatav.

Küsimusele, kas USA võiks Ukraina rahulepingu otsingutest taganeda, vastas Peskov, et see on küsimus Washingtonile.

"Usume, et teatavaid edusamme on juba märgata," lausu ta, viidates ajutisele energiainfrastruktuuri vastaste rünnakute moratooriumile, kuigi tema väitel pole Ukraina sellest kinni pidanud.

Samas on ka Venemaa ise jätkanud väidetava vaherahu kehtimise ajal Ukraina tsiviiltaristu ründamist, andes Ukrainale aluse öelda, et Moskva pole vaherahust kinni pidanud.

"Seega on teatud arengud juba saavutatud, kuid loomulikult on ees veel palju keerulisi arutelusid," rääkis Peskov reedel.

Ukraina sai kätte 909 langenud sõduri säilmed

Kiiev teatas reedel, et sai kätte 909 lahingutes Vene vägedega surma saanud Ukraina sõduri säilmed.

Tegemist on teise surnukehade üleandmisega kolme nädala jooksul.

"Repatrieerimistegevuse tulemusena jõudsid 909 langenud Ukraina kaitsja surnukehad Ukrainasse tagasi," teatas sõjavangide kohtlemise koordinatsioonistaap sotsiaalmeedias.

Vene raketirünnakus Harkivile hukkus üks ja sai viga 98 inimest

Vene relvajõud ründasid reede varahommikul Harkivi linna elurajooni ballistiliste rakettidega, tappes vähemalt ühe ja haavates 98 inimest, kellest kuus on lapsed, teatasid Ukraina võimud.

"Nii alustaski Venemaa seda Suurt Reedet – ballistiliste rakettide, tiibrakettide, Shahedi droonidega – sandistades meie rahvast ja linnu," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias avaldatud lühikommentaaris.

This is how Russia began this Good Friday – with ballistic missiles, cruise missiles, Shaheds – maiming our people and cities.

A missile strike on Kharkiv, right on the city. Dozens of residential buildings were damaged, as well as an enterprise and vehicles. Around 70 people… pic.twitter.com/z84NrkmqrH

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) April 18, 2025

"Ohvrite arv kasvab jätkuvalt. See on juba jõudnud 98-ni," kirjutas Harkivi linnapea Igor Terehhov sotsiaalmeedias reede lõuna ajal.

Terehhovi sõnul tabasid linna Osnovjanski elurajooni kolm kobarmoonaga varustatud lõhkepeadega ballistilist raketti Iskander ning need tegid väga suurt hävitustööd.

Üks rakettidest plahvatas õhus elamu lähedal. Plahvatuses hukkus üks eakas mees tapeti, kümned linnaelanikud said vigastada. Varem oli teatatud 87 ohvrist.

Harkivi oblasti sõjaväevalitsuse ülem Oleh Sõnehubov täpsustas, et Harkivi Osnovjanski rajooni tabanud rünnakus sai kahjustada kokku vähemalt 15 korterelamut.

Venemaa ründas Harkivit ka 8. aprillil, kui linna tabasid Shahed-tüüpi kamikazedroonid. Linnas toimus üle 20 plahvatuse, millest 17 Osnovjanski rajoonis.

14. aprillil tegid venelased droonirünnaku Harkivi Saltovski rajoonis asuvale tsiviilettevõttele. Selle tagajärjel põles toiduladu 1600 ruutmeetri suurusel alal.

Venemaa tappis droonirünnakuga Sumõ pagaritöökojale ühe inimese

Venemaa droonirünnak tabas reedel varahommikul Ukrainas Sumõ linnas asuvat pagaritöökoda, kus valmistati traditsioonilisi lihavõttekooke, tappes ühe mehe, teatasid Ukraina ametnikud.

Ukraina hädaabiteenistuste jagatud videol Sumõ linnas toimunud rünnaku sündmuskohal olid näha halli tolmuga kaetud lihavõttekookide (ukraina keeles pasha) kandikud ja purunenud aken.

Ohver oli kohalik ettevõtja, kes oli pagaritöökojas oma tellimust vastu võtmas, kui droon kell viis hommikul plahvatas, teatas Ukraina välisminister Andri Sõbiha.

Ukraina kristlik kogukond, sealhulgas õigeusklikud, katoliiklased ja protestandid, tähistavad reedel ülestõusmispühade Suurt Reedet.

"Nii palju siis Venemaa "traditsioonilistest kristlikest väärtustest". "Tavalise kondiitripoe ründamine, ettevõtja mõrvamine ja lihavõttekookide hävitamine on Issanda, igasuguse usu ja inimlike väärtuste vastane. See on kurjus, millega me iga päev tegeleme," kirjutas Sõbiha sotsiaalmeediakeskkonnas X.

Today is Good Friday in Ukraine. Holy Week is coming to an end. People get ready for Easter. They make paska, a special Easter bread.

Sumy's local pastry shop prepared fresh paska this morning. However, at 5 a.m., Russia fired a deadly Shahed drone, damaging it and killing an… pic.twitter.com/9wDC0KQk0H

— Andrii Sybiha (@andrii_sybiha) April 18, 2025

Eelmisel pühapäeval tabasid Sumõ kesklinna kaks Venemaa ballistilist raketti, tappes 35 inimest. See oli selle aasta kõige ohvriterohkem rünnak Ukrainale.

Zelenski: Ukraina jäi 30 aastaga ilma kahes kolmandikust oma õhutõrjesüsteemidest

Ukraina jäi iseseisvumisest möödunud 30 aastaga ilma rohkem kui kahest kolmandikust oma õhutõrjesüsteemidest, ütles president Volodõmõr Zelenski viidates tema riigi ja Vene õhukaitse võime erinevustele.

"1992. aastal oli Ukrainal 225 õhutõrjesüsteemi. 2019. aastal oli neid minu teada umbes 60. Enamik süsteeme läks kuhugi, ma ei tea kuhu, ajavahemikul 2000–2019," rääkis Zelenski neljapäeval antud pressikonverentsil.

Tema sõnul oli Ukrainal 2000. aastaks alles umbes 160 süsteemi. "Miks ma seda ütlen, isegi mitte sellepärast, et kes need ära andis, kuhu need anti, müüdi, varastati – ma ei räägi praegu sellest. Ma räägin sellest, et me peame mõistma, milline oli Ukraina õhukaitse tihedus. Milleks? Selleks, et mõista, milline kaitse oli venelastel. Sest meie süsteeme ei müüdud mitte ainult kuhugi Lähis-Itta, vaid ka venelastele," rõhutas Zelenski.

Zelenski süüdistas Hiinat Venemaa relvastamises

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et Hiina pakub Venemaale relva-abi, mis on esimene kord, kui Ukraina liider on otsesõnu ja avalikult Pekingit Moskva otseses sõjalises abistamises süüdistanud.

Ukraina juht ütles pressikonverentsil, et tema valitsusel on ka luureandmeid, et Hiina toodab relvi Venemaa territooriumil, ja et ta saab järgmisel nädalal avalikustada selle kohta rohkem üksikasju.

Hiina, millel on maailma suuruselt teine ​​majandus, on Moskva kolm aastat kestnud agressioonisõja ajal olnud Venemaaga tihedates majandussuhetes. Kuid ta on püüdnud jätta endast neutraalset kuvandit ja eitab igasugust osalemist sõjas.

Kiievi jaoks tähendaks Hiina otsene relvatarne Venemaale olulist kõrvalekallet sellest positsioonist.

"Meil on lõpuks teavet, et Hiina varustab Venemaa Föderatsiooni relvadega," ütles Zelenski Kiievis, viidates konkreetselt "suurtükiväele", täpsustamata, kas ta pidas silmas mürske, suurtükiväesüsteeme või mõlemat.

"Me usume, et Hiina esindajad tegelevad mõnede relvade tootmisega Venemaa territooriumil," ütles Zelenski, täpsustamata.

Hiina lükkas Zelenski süüdistused tagasi

Hiina välisministeerium lükkas reedel tagasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski süüdistuse, et Peking on tarninud Venemaale relvi.

Hiina pole kunagi teinud surmavaid relvi kättesaadavaks ühelegi Ukraina kriisi osapoolele, ütles ministeeriumi pressiesindaja Lin Jian regulaarsel pressikonverentsil.

"Hiina seisukoht Ukraina küsimuses on alati olnud selge," ütles Lin. "See on aktiivselt pühendunud relvarahu edendamisele ja konflikti lõpetamisele ning rahuläbirääkimiste ergutamisele."

Hiina on alusetute süüdistuste ja poliitilise manipuleerimise vastu, ütles ta, lisades, et Ukraina on avalikult öelnud, et enamik Venemaa imporditud relvade komponentidest pärineb Ameerika Ühendriikidest ja teistest lääneriikidest.

Vaatamata tihedatele majandussidemetele Venemaaga, on Hiina püüdnud jätta endast Moskva agressioonisõja ajal neutraalse kuvandi ja eitab igasugust osalemist sõjas.

Hiina reedel tehtud avaldus on vastuseks Zelenski eelmisel päeval pressikonverentsil öeldule, et Hiina tarnib Venemaale relvi ja püssirohtu, süüdistades samal ajal Venemaad ka relvade tootmises Venemaa territooriumil.

Jermak: USA ja Euroopa partneritega on peagi oodata uut kohtumist

Uus kohtumine Saksamaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide esindajate osalusel, et arutada täielikku relvarahu Ukrainas, toimub tõenäoliselt juba järgmisel nädalal, teatas Ukraina presidendi kantseleiülem Andri Jermak neljapäeva õhtul, pärast nende riikide esindajate kohtumist Pariisis.

Jermak väljendas optimismi selle formaadi tõhususe suhtes, öeldes: "Järgmine kohtumine toimub väga varsti, ma arvan, et juba järgmisel nädalal. Jätkame konsultatsioone."

Jermak selgitas, et Pariisis toimus rida kohtumisi, mis algasid Ukraina delegatsiooni ja teda toetavate riikide esindajate vaheliste aruteludega, millele järgnesid kõnelused USA delegatsiooni esindajatega ja lõppesid ühiskohtumistega.

Arutelud keskendusid täieliku relvarahu saavutamise üksikasjadele, selle rakendamiseks vajalikele vahenditele, järelevalvemehhanismidele ja sammudele võimalike rikkumistega tegelemiseks.

Ametnik rõhutas, et humanitaarsuund jääb Ukraina prioriteediks, eriti sõjavangide vahetus, tsiviilelanike tagasitoomine ja laste repatrieerimine. Kuigi Ukraina ja tema partnerid jagavad ühiseid eesmärke, märkis Jermak, püsivad nende saavutamise strateegiate osas erimeelsused.

Lisaks tõi Jermak esile eraldi arutelud Euroopa partneritega tahtekoalitsiooni teemal ja kinnitas taas Ukraina pühendumust selle algatuse edendamisele.

Zelenski ja Macron kooskõlastasid edasiste kohtumiste ajakava

Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutas neljapäeval Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga edasisi diplomaatilisi kontakte ja kohtumisi, mille eesmärk on rahu saavutamine.

"Rääkisin täna teist korda Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Kooskõlastasime edasisi kontakte ja kohtumisi. Rahu kestus sõltub otseselt diplomaatiliste positsioonide õiglusest ja julgeolekuarhitektuuri tõhususest. Tänan kõiki, kes meiega koos seisavad," ütles Ukraina riigipea.

Zelenski avaldas Macronile tänu ka eestvedamise eest ning Ukraina, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja USA esindajate neljapäeval Pariisi kohtumisel tehtud töö eest.

"On oluline, et me kuulaksime üksteist, viimistleksime ja selgitaksime oma positsioone ning töötaksime Ukraina ja kogu meie Euroopa tegeliku julgeoleku nimel," jätkas Ukraina president.

Presidendi kantseleiülem Andri Jermak koos välisministri Andri Sõbiha ja kaitseministri Rustem Umeroviga viibisid neljapäeval Pariisis, et pidada USA välisministri Marco Rubio ja president Donald Trumpi erisaadiku Steve Witkoffi ning Briti, Saksa ja Prantsuse võimuesindajatega kõnelusi relvarahu üle Venemaaga. Pariisi saabus ka USA presidendi erisaadik Ukraina küsimustes Keith Kellogg.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1530 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 938 970 (võrdlus eelmise päevaga +1530);

- tankid 10 662 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 22 257 (+40);

- suurtükisüsteemid 26 530 (+88);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1367 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1136 (+1);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 33 065 (+140);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 44 954 (+312);

- eritehnika 3858 (+51).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.