Kolmapäeval sai aga teatavaks, et ehkki algul pidid kohtumisel osalema riikide välisministrid, siis pärast USA välisministri Marco Rubio otsust tühistada oma reis Londonisse lükati ka teiste ministrite kohtumine edasi, mis näitab, et osapooled peavad võimalust kokkuleppe saavutamiseks väikseks, märkis uudisteagentuur Reuters.

Üks Euroopa ametnik ütles Reutersile, et Rubio oli väljendanud muret, et Ukraina võib naasta oma varasemate karmide seisukohtade juurde, muutes läbirääkimistel läbimurde võimatuks. Läbirääkimiste taseme alandamine toimus vaatamata USA presidendi Donald Trumpi hoiatustele, et Washington võib protsessist lahkuda, kui kokkuleppe osas peagi edusamme ei tehta.

Londoni kohtumine on järg eelmisel nädalal Pariisis toimunud sarnasele kohtumisele, kus USA, Ukraina ja Euroopa ametnikud arutasid rahu saavutamise viise. Trumpi Ukraina-saadik, erukindral Keith Kellogg viibib kõnelustel endiselt Londonis.

Euroopa diplomaatide sõnul oli eelmise nädala eesmärk, et ameeriklased, eurooplased ja ukrainlased kujundaksid ühise seisukoha, püüdes Washingtoni positsiooni Euroopa ja Ukraina seisukohale lähemale viia. Kuid mõned Washingtoni ettepanekud olid Euroopa riikidele ja Kiievile vastuvõetamatud, ütlesid mitmed allikad, jättes pooled lõhestatuks.

Briti peaministri Keir Starmeri pressiesindaja ütles, et kõnelustel on pall Venemaa käes: "Me toetame selgelt president Trumpi püüdlusi rahu saavutada (ja) Ukraina üleskutseid Venemaale täieliku relvarahu sõlmimiseks."

Trumpi seitsmeosaline kava

Briti väljaanne The Daily Telegraph teatas teisipäeva õhtul anonüümsetele allikatele viidates, et USA esitleb Londonis Ukraina konflikti lahendamiseks seitsmepunktilise plaani, mis hõlmab Krimmi tunnustamist Venemaa omana, Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide tühistamist ja Ukrainale julgeolekugarantiide andmisest keeldumist, vahendas Ukraina väljaanne UNN. Briti leht The Independent kommenteeris kohtumise eelõhtul, et Ukrainat ootab Londonis varitsus, vahendas Ukraina väljaanne Unian.

The Telegraphi andmeil näevad USA koostatud plaani esimene ja teine ​​punkt ette viivitamatu relvarahu ja otseläbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel.

Kolmas punkt puudutab Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest, kuigi riigile jääks õigus taotleda Euroopa Liidu liikmesust.

Neljas punkt puudutab territooriumi, kuna USA teeb ettepaneku tunnustada Venemaa suveräänsust Krimmi üle, mille Moskva annekteeris 2014. aastal.

Viiendast punktist UNN ei kirjuta, kuid muude meediaväljaannete info kohaselt võiks see puudutada Ukraina idaosa oblastite staatust, millest suure osa on Venemaa vallutanud.

Kuuenda punkti kohaselt peab Ukraina allkirjastama kaevanduslepingu, mis annab Ameerika ettevõtetele juurdepääsu riigi loodusvaradele.

Seitsmendas punktis on välja toodud võimalus luua Moskva ja Washingtoni vahel uued suhted, sealhulgas tühistada kõik Ameerika sanktsioonid ja alustada kahe riigi koostööd energeetikasektoris.

Briti lehe The Independent toimetaja Sam Kiley hinnangul tähendab selline pakkumine USA poolt Kiievile ultimaatumi esitamist. USA läbirääkimisdelegatsiooni saabumine Suurbritanniasse võib osutuda Ukraina jaoks varitsuseks, märkis Kiley.

Tema hinnangul seisab Briti välisministri David Lammy ees keeruline ülesanne – ta peab hoidma USA enda poolel, tagades samal ajal, et Kiiev ei satuks lõksu, kuna tema sõnul saabuvad Ameerika Ühendriikide esindajad Londonisse mitte läbirääkimisi pidama, vaid esitama Moskvale kasulikku ultimaatumit.

"Ukrainal ei jää muud üle, kui tagasi lükata ettepanekud külmutada Venemaa kontroll riigi idaosas. [President Volodõmõr] Zelenskil palutakse tõenäoliselt tunnustada Kremli de facto võimu Krimmi üle, nõustuda, et Ukraina ei saa kunagi NATO liikmeks, ja üldiselt kuulekalt Putini tankiroomikute alla heita," kirjutas Kiley.

See võib olla põhjus, miks Ukraina president neilt läbirääkimistelt puudub, märkis The Independenti toimetaja.

Ühendkuningriiki, Prantsusmaad ja Saksamaad esindavad ka nende välisministrid ja julgeolekunõunikud. Nagu artikli autor märgib, ei saa ega taha need riigid tunnistada, et president Donald Trump ja tema administratsioon tegid kõik endast oleneva mitte rahu saavutamiseks, vaid Venemaa kontrolli kindlustamiseks Ukraina okupeeritud alade üle.

Kui Ameerika Ühendriike pidid algse plaani kohaselt Londonis esindama välisminister Marco Rubio ning erisaadikud Steve Witkoff ja Keith Kellogg, siis viimaste andmete kohaselt saabub Ühendkuningriigi pealinna ainult Kellogg.

The Daily Telegraphi andmetel loodab erukindral Kellogg saada kolmapäeval Ukraina nõusoleku plaanile. Seejärel reisib tema kolleeg Witkoff Moskvasse ja tutvustab plaani Venemaa režiimijuhile Vladimir Putinile.

Samas ütles Ukraina president Zelenski teisipäeval, et Ukraina on valmis läbirääkimisteks Venemaaga mis tahes formaadis alles pärast relvarahu sõlmimist. Ukraina ei tunnista Krimmi okupeerimist kunagi, kuna see on vastuolus Ukraina põhiseadusega, rõhutas Zelenski.

Olukorra on muutnud veelgi segasemaks Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, kes ütles teisipäeva õhtul lääne meedias levima hakanud info kohta USA rahuettepaneku detailide kohta, et sellega kaasnenud väide, justkui oleks Putin teinud ettepaneku peatada sõda Ukrainas praegusel rindejoonel, on võltsing.

"Praegu avaldatakse palju võltsitud teateid, sealhulgas mainekate väljaannete poolt," ütles Peskov RIA Novostile. "Seetõttu peaksid inimesed kuulama ainult esmaseid allikaid."

Venemaa on tagasi lükanud ka mõned USA ettepanekud, sealhulgas NATO sõjalise kohaloleku Ukrainas.

Euroopa riikide ja Ukraina välisminister loobusid Londoni kohtumisest

Briti, Prantsusmaa, Ukraina ja Saksamaa välisminister loobusid osalemast kolmapäeval Londonis toimuvatel kõnelustel, mille teemaks on Venemaa sõja lõpetamine Ukraina vastu, teatas väljaanne Sky News.

Uudis tuli pärast seda, kui USA välisminister Marco Rubio ja erisaadik Steve Witkoff loobusid samuti kohtumisest pärast seda, kui Kiiev lükkas tagasi väidetava USA plaani tunnustada Venemaa okupatsiooni Krimmis osana sõlmitavast rahulepingust.

Sellega alaneb oluliselt 23. aprilli kohtumise tase, mida juhivad nüüd hoopis kõrgemad ametnikud.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha peaks siiski külastama Londonit ja kohtuma eraldi oma Suurbritannia kolleegi David Lammyga, teatas Sky News.

Väidetavalt esitas USA 17. aprillil Pariisis toimunud läbirääkimistel Ukrainale relvarahu ettepaneku, mis hõlmas Venemaa poolt alates 2014. aastast Venemaa okupatsiooni all olnud Krimmi poolsaare annekteerimise õiguslikku tunnustamist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on aga sellise sammu välistanud, rõhutades, et see territoorium jääb Ukraina suveräänseks osaks ja Venemaa okupatsiooni tunnustamine seal rikuks Ukraina põhiseadust.

Zelenski hoiatas teisipäeval, et igasugune Krimmi küsimuse arutamine võib viia läbirääkimiste nihkumiseni Kremli dikteeritud raamistikku. Ta ütles, et sellised ettepanekud annavad otsese eelise Venemaa režiimijuhile Vladimir Putinile.

Zelenski otsus tuli ajal, mil USA president Donald Trump on hiljuti hoiatanud, et loobub rahupüüdlustest, kui lähiajal käegakatsutavaid edusamme ei toimu.

Väljaande Axios teatel juhib USA delegatsiooni Londonis Ukraina erisaadik Keith Kellogg. Kiiev loodab kohtumisel väidetavalt arutada 30-päevast relvarahu ettepanekut, mitte Trumpi laiemat rahuplaani.

Financial Times teatas teisipäeval, et Putin on pakkunud USA-le peatada oma täiemahulise sissetungi Ukrainasse praegusel rindel, kuid Kremli pressibüroo vaidlustas selle väite.

Kallas: USA pole veel kõiki Venemaa survestamise vahendeid kasutanud

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas ütles, et tema hinnangul ei ole Ameerika Ühendriigid veel kasutanud kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid Venemaa survestamiseks, et see nõustuks lõpetama täiemahulise agressiooni Ukraina vastu.

Euroopa Liidu kõrgeima diplomaadi sõnul oli Venemaa nädalavahetusel väljakuulutatud ülestõusmispühade asjaks kehtestatud 30-tunnine rahu mõeldud USA presidendi Donald Trumpi vastu, vahendas Ukraina väljaanne Jevropeiskaja Pravda uudisteagentuuri AFP.

"On ilmselge, et Venemaa mängib kõiki neid mänge, viivitab aja võitmisega ega taha tegelikult rahu. Nad arvavad, et aeg on nende poolel, seega ei näita nad mingeid häid märke ega head tahet," lisas ta.

Kallas avaldas lootust, et Washington võtab enne rahupüüdlustest loobumist Moskva suhtes rangema seisukoha.

"Neil on käes tööriistad, mida nad saavad kasutada Venemaale surve avaldamiseks. Nad pole neid tööriistu kasutanud," märkis Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

"Kui nad nüüd (oma pingutused – toim.) hülgavad ilma vahendeid kasutamata, mis on tegelikult nende käes, siis on mul suur küsimus: miks? Miks nad ei kasuta vahendeid selle sõja lõpetamiseks?"  küsis Kallas.

EL-i välispoliitikajuht ütles ka, et tema hinnangul oleks viga, kui USA kaaluks Krimmi tunnustamist Venemaa territooriumina osana rahulepingust, mis lõpetaks sõja Ukrainas.

Kui see juhtub, siis saab Venemaa kõik, mida tahab, märkis Kallas ja rõhutas, et Euroopa Liit ei tunnista okupeeritud Krimmi kunagi Venemaa omaks.

"Krimm on Ukraina. Okupeeritud [aladel elavate] inimeste jaoks on väga oluline, et teised seda Venemaa omaks ei tunnistaks," ütles ta.