Avalikult kritiseerisid Venemaa kõrged ametiisikud lepingut. Vene parlamendi ülemkoja liige Aleksei Puškov ütles, et see kujutab endast veel üht sammu Ukraina koloniseerimise suunas. Parlamendi alamkoja väliskomisjoni aseesimees Aleksei Tšepa kordas teda, öeldes, et leping on veelgi suurendanud Ukraina sõltuvust USA-st. "Leping on sisuliselt muutnud Ukraina mineraalide kolooniaks," ütles ta Vene ajakirjanikele.

Kuid kulisside taga kasvab Venemaa eliidi seas närvilisus, et leping võib kujutada endast uut liitu USA ja Ukraina vahel, mis võiks sulgeda Venemaale võimaluse kindlustada rahuleping endale soodsatel tingimustel, märkis The Washington Post reede õhtul avaldatud artiklis.

Leht viitas, et Trumpi administratsiooni ametisseastumine tõi kaasa dramaatilise muutuse USA lähenemises konfliktile, mida iseloomustasid president Trumpi ja Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini omavahelised telefonikõned ning USA erisaadiku Steve Witkoffi arvukad avaldused, mis kaldusid Venemaad mõistma. Trump kritiseeris ka USA heldet sõjalist toetust Ukrainale.

Venemaa ametnike ja analüütikute sõnul võib igasugune pööre seni USA ja Venemaa soojenenud suhetes varjutada 9. mail toimuvat Natsi-Saksamaa üle võidu 80. aastapäeva tähistamist ning suurendada survet Moskvale, et see nõustuks ulatuslikuma relvarahuga.

USA rahandusminister Scott Bessent kiitis neljapäeval mineraalide lepingut kui ilmekat tõestust Venemaa juhtkonnale, et Ukraina ja Ameerika rahva ning nende eesmärkide vahel pole suurt erinevust. See võimaldab Trumpil rääkida Venemaaga lähtudes tugevamast positsioonist, lisas ta.

See leping halvendab olukorda Venemaa jaoks, ütles Kremliga seotud poliitiline analüütik Sergei Markov. "Trumpi ja [Ukraina presidendi Volodõmõr] Zelenski vaheliste pingete peamine põhjus on kõrvaldatud," lisas Markov.

Kuigi kolmapäeval allkirjastatud leping maalib tulevasest koostööst vaid ebamäärase pildi ega anna mingeid konkreetseid julgeolekugarantiisid, siis vähemalt sümboolselt selgub, et USA võtab teatud kohustuse Ukraina kaitsmiseks, kuna temast saab Ukraina omanik, ütles Markov.

Lepinguga luuakse USA ja Ukraina ülesehituse investeerimisfond, mis on maavaradelepingust saadava tulevase tulu hoidja, ja selles on sätestatud, et igasugune tulevane USA sõjaline abi Ukrainale loetakse samuti USA investeeringuks fondi. Venemaa oli püüdnud pikemaajalise relvarahu tingimusena lõpetada edasised USA relvatarned Ukrainale ja nüüd näib see väljavaade hääbuvat, tõdes WP.

Seni näis Venemaal olevat Ukraina saatuse üle peetavatel läbirääkimistel ülekaal, eriti pärast Zelenski ja Trumpi vahelist tüli Valges Majas, mis viis mineraalide lepingu allkirjastamata jätmiseni ja seejärel uute läbirääkimisteni.

Moskva ja Kiiev on püüdnud teineteist süüdistada rahu saavutamise ebapiisavas edusammude puudumises, mille Trump algselt väitis suutvat saavutada 24 tunni jooksul pärast presidendiks saamist. Kuid pärast kokkupõrkeid Zelenskiga – sealhulgas tema valesüüdistust Venemaa sissetungi provotseerimises – on Trumpi viha üha enam keskendunud Venemaa suunas selle läbirääkimiste venitamise pärast ja USA pakutud 30-päevase relvarahu tagasilükkamisele, mida Kiiev oli kohe toetanud.

Pärast lühikest kohtumist Zelenskiga eelmisel nädalal paavst Franciscuse matuste raames kritiseeris Trump Putinit äsjaste ohvriterohkete raketirünnakute pärast tsiviilpiirkondadele, ähvardades edasiste sanktsioonidega ja öeldes, et talle hakkab tunduma, et Venemaa juht mängib temaga. Valge Maja paistis nädalal ka asuvat positsioonile, et lükkab tagasi Putini ettepaneku kolmepäevase relvarahu kehtestamiseks 9. mai ümber.

Lõuna-Carolina vabariiklasest senaator Lindsey Graham hoiatas sel nädalal samuti, et tal on senati toetus seaduseelnõule, mis nõuab uute karmide Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist. Seaduseelnõu eesmärk on kehtestada 500-protsendilised tariifid impordile riikidest, mis ostavad Venemaa naftat, gaasi või uraani, kui Venemaa ei alusta tõsiseid läbirääkimisi sõja lõpetamiseks.

Üks anonüümsust palunud Vene ametnik ütles The Washington Postile, et Putinile avaldatakse nüüd üha suuremat survet, et ta vähemalt näiliselt teeks omapoolseid järeleandmisi. "Ta mõistab, et peab olema koostööaltim," ütles ametnik, kes rääkis tundlike teemade käsitlemise tõttu anonüümselt. "Vastasel juhul oleks Grahami edastatud seaduseelnõu tõsine hoop, sest valitsus on juba teatanud, et eelarvepuudujääk kasvab," lisas ta.

Majanduslikud mured on Venemaa eliidi seas läbirääkimistaktika üle tekkinud lõhe keskmes. Leebema hoiakuga pool avaldab Kremlile survet, et see aktsepteeriks võimalikku USA-ga sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt konflikt külmutataks rindel vastutasuks sanktsioonide osalise tühistamise ja selle eest, et USA tunnustab Venemaa kontrolli Krimmi üle. Karmima joone pooldajad avaldavad aga survet jätkata sõda olenemata majanduse olukorrast.

Vene ametnik ütles, et majanduslikud kaalutlused mängivad üha suuremat rolli, sest "majandust on võimatu täielikult mobilisatsioonimudelile üles ehitada". Sanktsioonid ja Venemaa sõjaaegne kulutuste taseon viinud spiraalse inflatsioonini – ametlikult ligi 10 protsenti –, samas kui tarbijahindade tõus on sellest peaaegu kaks korda suurem. Keskpanga pingutused inflatsiooniga võitlemiseks 21-protsendiliste intressimääradega ei ole suutnud hinnatõusu ohjeldada ning on hoopis viinud võlgnevuste suurenemiseni Venemaa majanduses ja kogu pangandussüsteemis. Sel nädalal teatas Venemaa suurim pank Sberbank, et probleemlaenude arv kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis järsult, kusjuures viivises olevad tarbimislaenud moodustasid sellest portfellist 16,1 protsenti.

"Kõik pangad ei ole parimas seisus," ütles ametnik. "Kui me räägime elanikkonna võlatasemest, kui me räägime inflatsioonist ja kui me räägime elatustaseme langusest, siis kõik see toimub."

Ametniku sõnul käib valitsuses debatt nende vahel, kes näevad halvenevas majandusolukorras põhjust USA-ga paremate suhete loomiseks, ja nende vahel, kes arvavad, et Venemaa peaks hõivama rohkem Ukraina territooriumi, samal ajal kui tal on sõjaline eelis ja Euroopal on raskusi Ameerika asendamisega.

Markov ütles, et maavarade lepingust tulenevad võimalikud tihedamad suhted USA ja Ukraina vahel tähendavad suuremat tõenäosust, et Venemaa jätkab võitlust, et tagada endale parim võimalik leping.

"Kui Venemaal teeb kevadel, suvel ja sügisel sõjalisi edusamme, muutub lääne positsioon kompromissialtimaks ja rahuleppe tõenäosus suureneb," ütles ta. Venemaa ei saa aktsepteerida ühtegi relvarahu, mis avaks Ukrainale tee uuesti relvastumiseks ja edasise mobiliseerimise alustamiseks, ütles ta.

Samas ütles USA asepresident J. D. Vance neljapäeval Fox Newsile, et venelaste ja ukrainlaste soovide vahel on väga suur lõhe, millega ta WP hinnangul andis Venemaale uut jõudu rahukõnelustega venitada ja oma sõjalist kampaaniat jätkata. Vance lisas, et USA teeb veel 100 päeva väga kõvasti tööd, et proovida neid mehi kokku viia.

Vance'i kommentaarid näisid olevat vastuolus Trumpi administratsiooni teiste liikmete, sealhulgas riigisekretär Marco Rubio range joonega, kes hoiatasid taas, et läbirääkimistel peab toimuma läbimurre õige pea, vastasel juhul võib USA otsustada loobuda lepingu vahendamise katsetest.

Kõrgemate diplomaatidega lähedane Vene teadlane ütles, et mineraalide leping võib muuta USA-l rahuläbirääkimistest loobumise raskemaks ja panna Putinile kohustuse vastata, potentsiaalselt omaenda maavarade lepingute pakkumistega. Teadlane ütles, et pikemaajalise relvarahu võiks saavutada, kui USA nõustuks piirama teatud tüüpi relvade, näiteks ründesüsteemide tarnimist Ukrainale, lisas ta.

"Muidugi võib Venemaa jätkata võitlust, kuid on oht, et kõik võib naasta Bideni ajal valitsenud seisu. ... Kui Trumpil on mulje, et inimesed üritavad teda petta ja protsessi venitada ilma, et ta saavutaks lepingu, mis tema hinnangul oleks Venemaa jaoks kasulik, siis loomulikult võib ta otsustada suurendada [sõjalist] abi."