Märtsis esitas muinsuskaitseamet UNESCO-le Estonia ooperiteatri võimaliku juurdeehitise pärandimõju hinnangu dokumendi. Selles jäi muinsuskaitseamet kindlaks oma seisukohale, et UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitsealale planeeritud ooperiteatri juurdeehituse rajamine praegu planeeritud mahus mõjuks vanalinnale negatiivselt.

UNESCO-le esitatud pärandimõju hinnangus leidis muinsuskaitseamet, et soovitud mahus juurdeehitus oleks suure negatiivse mõjuga enamikule Tallinna vanalinna kui erakordse ülemaailmse väärtuse tunnustele ning kaaluda tuleks väiksemamahulist ruumilist sekkumist või siiski teist asukohta.

ICOMOS on nüüd vastanud Eesti suursaadikule UNESCO juures, et neile esitatud hinnang on põhjalik, kuid rahvusooperi juurdeehitus planeeritud mahus oleks ohtlik pretsedent, mis seaks ohtu maailmapärandi nimistusse kuuluva objekti.

"ICOMOS toetab täielikult esialgset pärandmõju hinnangut, mis vastab ka 2024. aasta tehnilisele ülevaatele ja rõhutab, et rahvusooperi kavandatavast laiendusest tuleks loobuda, kuna see ohustab maailmapärandi nimistusse kuuluva objekti autentsust ja terviklikkust ning võib seada ohtliku pretsedendi pärandi- ja keskkonnakaitsele Eestis. ICOMOS järeldab, et kui rahvusooper ei suuda oma vajadusi täita tagasihoidlikumate muudatustega, mis vastavad muinsuskaitseameti tingimustele, tuleks kaaluda Tallinnas uue asukoha leidmist," kirjutas ICOMOS.

Kokkuvõttes märgib ICOMOS, et rahvusooperi laienduse ehitamisel oleks tugevalt negatiivne visuaalne mõju elu-, äri ja kultuurikeskkonnale, kultuuriväärtusega arhitektuurile, linnaruumile, pärandi vaadeldavusele ja bastionaalvööndi terviklikkusele. Samuti oleks sel bastionaalvööndile ning kultuuriväärtusega arhitektuurile füüsiliselt tugev negatiivne mõju.

ICOMOS rõhutab, et vastupidiselt senisele kriitikale on praeguses lahenduse planeerimise etapis hinnangu andmine nii suure ja tundlikku asukohta kavandatava projekti puhul väga sobiv samm.

Muinsuskaitseamet on pakkunud ühe võimalusena ka lahendada rahvusooperi muresid väiksema mastaabiga ehituslike sekkumiste läbi, luues eritingimustega variandi ooperimaja laienduseks.

ICOMOS peab kultuuriliste hüvede tagamiseks eelistatuimaks variandiks Tallinnasse siiski uue ooperimaja ehitamist, milles saaks pakkuda rahvusooperile tööks vajalikke võimalusi. Samas on organisatsioon nõus ka Estonia hoonele väiksemas mahus ümberehituste tegemisega.

Tallinna vanalinn on UNESCO maailmapärandi nimistus 1997. aastast, seda näitena väga hästi säilinud keskaegsest Põhja-Euroopa kaubanduslinnast, kus on säilinud ka toonane tänavavõrk ja hoonestuse piirid.

Estonia pärandimõju hinnang on esimene omasugune UNESCO-le koostatud hinnang, kuna hinnangu esitamine on kohustuslik alates 2011. aastast ning seni ei ole nii suurt ehitust vanalinna piirkonda planeeritud.

Estonia: pärandimõjude hindamise eelnõule omistatud järeldused on poolikud 

Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maateni sõnul võtab Estonia kirjavahetuse UNESCO peakorteriga teadmiseks, kuid rõhutab, et pärandimõjude hindamise eelnõu, millele vastus tugineb, analüüsid ja järeldused on poolikud.

"Nendele puudustele on osutanud nii riigikogu kultuurikomisjon kui ka vastava valdkonna sõltumatud eksperdid. Rahvusooper Estonia tervitab UNESCO peakorteri ettepanekut kutsuda Tallinnasse Maailmapärandi Keskuse ja ICOMOS-i nõuandev ekspertmissioon, et anda vahetu ja erapooletu hinnang vaidlusalusele maailmapärandi alale," ütles Maaten.

ICOMOS märkis ka oma kirjas, et nende poole on pöördutud Eestist mitmest asutusest ning edasine suhtlus võiks toimuda selgelt ühtse kontaktpunkti ehk kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna läbi.

Seda kriitikat tervitab ka Maaten. "Selline lähenemine aitab vältida puuduliku ja eksitava teabe edastamist rahvusvahelistele partneritele ning tagab Euroopa hea haldus- ja asjaajamistava järgimise, mille kohaselt esitatud mõjuhinnangud ja analüüsid peavad olema objektiivsed ning arvestama kõigi osapoolte seisukohti," märkis ta.

Kultuurikomisjon: hinnang tuleb esitada selgelt dokumenteeritult kultuuriministeeriumil

Riigikogu kultuurikomisjon teatas, et nende hinnangul on UNESCO-le esitatud mõjuhinnang poolik ja vigadega ning seda tuleb enne edastamist parandada.

Komisjoni teatel ei seisa puudustega hinnangu saatmine Eesti riigi kultuuri eest ja oleks Eestile kahjulik ning kultuuriminister on komisjonile kinnitanud, et mõjuhinnangu preambulat täiendatakse Estonia juurdeehituse kultuuripoliitilise tähtsusega ning komisjon saab dokumendile lisada oma kaaskirja.

Ka kultuurikomisjon juhib tähelepanu segadusele senises suhtluses ning rõhutas, et pärandimõju hinnang tuleb esitada Eesti riigi nimel valdkonna eest vastutava valitsusasutuse juhi allkirjaga ja peab olema selgelt dokumenteeritud, kes ja millal pärandimõju hinnangu esitas, lisades, et "kahetsusväärselt seda tehtud ei ole".

"Eelmisel nädalal oli komisjonis arutelu ka sellest, et kuna UNESCO-le on mitteametlikke kanaleid pidi saadetud töödokument, siis on loomulik, et UNESCO-le antakse teada, et selle põhjal arvamust kujundada ei saa ning kui dokument on valmis, siis see edastatakse UNESCO-le digiallkirjastatud ja ametlikke kanaleid pidi," teatas komisjon.