"Tegemist on täiesti selgelt riigi kultuuripoliitilise otsusega, mis on juba varasemate riigikogu koosseisude poolt tehtud, et Estonia juurdeehitus on riiklikult tähtis kultuuriobjekt," ütles Kersna.

"Mitte keegi teine ei seisa meie kultuuri arendamise ja selleks tingimuste loomise eest, kui meie ise. UNESCO seda ei tee. Eesti riik, kogu meie ühiskond peab seisma selle eest, et meie kultuur oleks elujõuline," kommenteeris ta.

"Sellest, et meie rahvusooper ei tööta nendes tingimustes, mis on rahvusvaheliselt aktsepteeritud rahvusooperi tingimused, on räägitud juba mitu inimpõlve. Nüüd on meil olemas kultuuripoliitiline otsus, et Estonia juurdeehitus peab tulema. Estonia on kaardistanud ära oma minimaalse vajaduse ruumi mahu mõttes ja meil on olemas ka planeeritud raha kultuurkapitalis selleks, et seda juurdeehitust ehitada. Nüüd on vaja otsused langetada, et me saaksime reaalselt hakata ehitama," rääkis Kersna.

Ta rõhutas, et UNESCO ei seisa Eesti kultuuri püsima jäämise ja elujõulisuse eest. "Ka otsuseid, sealhulgas haldusotsuseid teeme meie, mitte UNESCO," lausus Kersna.

UNESCO-t nõustav Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) leiab, et praegu planeeritud mahus juurdeehitust Estonia ooperiteatrile rajada ei tohiks ning kui rahvusooper ei suuda oma vajadusi katta tagasihoidlikumate muudatustega, tuleks kaaluda rahvusooperile uut asukohta.

Märtsis esitas muinsuskaitseamet UNESCO-le Estonia ooperiteatri võimaliku juurdeehitise pärandimõju hinnangu dokumendi. Selles jäi muinsuskaitseamet kindlaks oma seisukohale, et UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitsealale planeeritud ooperiteatri juurdeehituse rajamine praegu planeeritud mahus mõjuks vanalinnale negatiivselt ja omaks ka negatiivset majanduslikku mõju.

"Samas jälle Tallinna linn on öelnud, et kui kesklinna tuleb täismõõtmetes rahvusooperi balleti- ja ooperisaal, kus on kohvikud, siis see vastupidi toob turiste Eestisse, elavdab majandust ja rikastab linnaruumi," kommenteeris Kersna.

Kersna sõnul on Estonia juurdeehitust vaja, et Eesti kultuur saaks areneda. Samuti saab juurdeehitus olema maamärk, mis võimaldaks hea arhitektuurse lahenduse korral avada näiteks ehituse katuselt vaate vanalinnale.

"Me võtame teadmiseks UNESCO arvamuse, aga otsuseid Eesti riigis teeb Eesti parlament ja me oleme parlamendis läbi kahe koosseisu erakondadeüleselt näidanud toetust Estonia juurdeehitusele. Nüüd on vaja tehnilised
lahendused leida, kuidas seda juurdeehitust ehitada ja ma arvan, millest me alustama peaksime, on see, et kuulutame välja arhitektuurikonkursi, et leida see geniaalne arhitektuurne lahendus meie kõrgkultuuri tipule Rahvusooper Estoniale," lausus Kersna.