Aastakümneid Tartu Agro rendil olnud riigimaa edasise kasutuse küsimus on lahendust oodanud juba alates eelmise aasta juunist. Praeguseks on aga sellega ummikusse joostud.

"Oleme tingimused välja töötanud ja saatnud regionaalministeeriumi kooskõlastamiseks. Saime vahepeal ka kooskõlastuse, aga üle-eelmisel nädalal jõustus üks kohtumäärus, millega maade kasutusse andmine meil praegu keelati ja aktiivselt me sellega edasi tegelenud ei ole," ütles Sergejev ERR-ile.

Ta selgitas, et riigil on Tartu Agroga käimas samaaegselt mitu vaidlust, kuid üks neist puudutab ettevõtte soovi, et riik pikendaks nendega sõlmitud rendilepingut otsustuskorras.

"Kuni me sellele lahendust ei leia, ei saa uut enampakkumist välja kuulutada," lausus Sergejev.

Tema sõnul tähendab see, et kui rendileping sügisel lõpeb, kuid kohtuvaidlused selleks ajaks otsuseni ei jõua, võib küsimus määramatuks ajaks vinduma jääda ning seniks jääb maa Tartu Agro kasutusse.

Alates eelmisest suvest on põhiline vaidluskoht Tartu Agro maade uue rendilepingu osas olnud ministeeriumide vahel see, mitme tükina maa rendile anda: veel tänavu veebruaris soovis endine regionaalminister Piret Hartman, et maa pandaks oksjonile kolmes tükis, samas kui MKM-i nägemuses pidi maa jaotatama 51 üksuseks.

Ministeeriumid leppisid maa tükeldamises kokku

Sergejevi kinnitusel on see vaidlus nüüdseks lahendatud ja kokku lepitud, et maa pannakse oksjonile umbes 30 tükina. Seda, kas kokkulepe sündis tänu vahepealsele valitsusvahetusele, kus regionaalministeeriumi etteotsa tõusis Hartmani asemel Hendrik Terras, ei osanud asekantsler kommenteerida.

Paraku ei ole ministeeriumide vahel leitud üksmeelest abi ja millal plaanitav oksjon teoks saab, ei oska MKM prognoosida.

Tartu Agro huvides on see, et maa ei läheks oksjonile tükkide, vaid tervikuna, sest nende majandusloogika on üles ehitatud terviklikule maakasutusele. Samas annaks väiksemate tükkidena rendileandmine võimaluse konkurentidele, kellel oleks muidu keeruline Tartu Agroga konkureerida.

Pikalt Tartu Agro kasutuses olnud maa kuulus Eesti taasiseseisvumise ajal Tartu katse-, näidis- ja riigimajandile ning riik otsustas 1990. aastatel maa õigusjärgsetele omanikele tagastamata jätta. Põllumajandusminister oli toona rahvaliitlane Aavo Mölder, hilisem Tartu Agro omanik.

1999. aastal otsustas värske põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) jätta riigi omandisse lisaks tema eelkäija, Koonderakonda kuulunud Andres Variku soovitud 90 hektarile veel 3000 hektarit maad. Padari otsusega rentis riik kõnealused maad Tartu Agrole hinnaga 10 000 krooni ehk umbes 639 eurot aastas ning rendileping sõlmiti 25 aastaks. Põllumeeste kogu teatas toona, et see rendihind oli turuhinnast ligi 30 korda soodsam.

Nende maade baasil moodustati omakorda riigimajand Tartu Agro, mis erastati selle toonastele juhtidele.