Terras tõi välja, et Eesti maaelu alustala on kvaliteetne toit, mida meie põllumajandustootjad pakuvad.

"Meil on väga innovatiivsed ja edumeelsed põllumajandustootjad, kes toovad meile kõigile toidu lauale - kvaliteetse ja ohutusnõuetele vastava, mis aitab meil väga tervelt toituda," ütles Terras.

Terras sõnas, et on oma lühikese ametiaja jooksul suhelnud paljude Eesti põllumajandusettevõtetega ning tõdes, et tema hinnangul ei ole toidujulgeoleku olukord Eestis sugugi halb.

"Tegelikult on väga palju valdkondi, kus on seis väga hea. Teraviljakasvatuses toodame ligi 300 protsenti meie isevarustatusest. Isevarustatuse hulk on see, kui palju me toodame ja tarbime. 300 protsenti tähendab seda, et me enda tarbimise toodame täis ja meil on päris palju võimekust ka eksportida. Sama on ka piimanduses, kus ekspordime lisasaaduse, mis tähendab, et isevarustatuse korral leib ja puder on meil kindlasti laual," kinnitas Terras.

Küll aga tõdes regionaal- ja põllumajandusminister, et olukord kanakasvatuses ei ole kõige parem.

"Kui me räägime kanadest, siis seal on kõige kriitilisem see, et meie tibud tulevad välismaalt. Nad tulevad Taanist ja mujalt ehk siin on küsimus, kuidas oleks võimalik Eestis ka seda tibude kasvatamist arendada. Seal meil arutelud praegu käivad, et seda riiklikult toetada. 46 päevaga saab meil kanaliha otsa juhul, kui meil piirid lähevad kinni. See on üks suur võimelünk, mille peale peame mõtlema," sõnas Terras.

Mure lahendamiseks leiab Terras, et Eestisse on vaja ehitada haudekeskus.

"Me peame ehitama haudekeskuse, et meil oleks võimalik need tibud siin hauduma panna ja oleks võimalik varustada nii kanamunatootjaid kui ka broileritootjaid," lausus mees.

Terrase hinnangul on lihatootlikkuses Eestil veel palju arenguruumi.

"Sealihas on küsimus selles, et eestlane tarbib väga palju sealiha. Kui me vaatame laiemaid trende maailmas, siis valge liha tarbimine suureneb ja see ei tähenda seda, et meie toitumusharjumused nii kiiresti muutuvad. Sealiha on eestlaste jaoks väga oluline ja selle tootmine on oluline. Samuti ka veiseliha puhul, kus eestlane tarbib põhiliselt hakkliha. Mõlemad valdkonnad on need, kus meil on arenemisruumi. Seal me suhtleme ka sektoriga, et seda võimaldada - tõuaretused ja kõik muud küsimused, kus riik saab kaasa aidata. Seda me tähelepanelikult jälgime ja edendame," ütles Terras. 

Ühtlasi tõi minister välja, et Eesti ei saa jääda lootma näiteks Poolale, kui peaks tekkima kriisiolukord.

"Reaalsus on see, et igal ajahetkel me ei saa arvestada välisriikidega. Küll aga ma suhtlesin Läti ja Leedu kolleegidega, et juhul, kui tekib kriisisituatsioon, siis on kindlasti asju, mida nemad toodavad rohkem või meie toodame rohkem - näiteks teravili ja piim - et kuidas tagada kaupade liikumine üle piiride. Samuti arutame ka riikidega üle Läänemere, et kuidas nemad saaksid tuua siia tooteid. Praegu ongi oluline olukorras, kus meil ei ole kriis käes, ettevalmistuda, et need tarneahelad oleksid toimivad, need oleksid meil olemas ja me suudaksime kriisiabi vastu võtta ning endale toidu lauale panna," sõnas Terras.

Regionaal- ja põllumajandusministri sõnul on tehtud ka vajalikud arvutused, et suurendada riigi isevarustatust.

"Näiteks kanalate puhul meil on üks suurtootja, mis on väga hea, et meil on selline võimekus olemas, aga samas oleks väga tervitatav, kui tuleks ka väikeseid tootjaid juurde. Me üritame ka selles suunas vaadata, et kuidas oleks võimalik broilerikasvatust teha suurtootjate kõrval ka väiksematel tootjatel ehk mahetasemel. Numbrid on olemas, kuhu suunas peaks arenema ja ma arvan, et see tibude kohapealne haudumine aitaks ka sellele kõvasti kaasa," lausus minister.

Eesti elanike toitumiseelistusi saab Terrase sõnul parandada tõstes teadlikkust.

"Toitumiseelistused kõigil sellised nagu nad on. Teadlikkus samamoodi ehk teadlikkuse kasvatamine on ka uue põlvkonna küsimus, kes kindlasti nendes teemades on rohkem kursis, mis mõju valikutel on ja kust toit tuleb. Ma arvan, et see eelistus tuleb sellest kui hästi teatakse, mis olukord on tootmises," ütles Terras.

Ministri sõnul ei ole oluline, kes regionaal- ja põllumajandusministri kohal istub, vaid oluline on teha edusaame loomade heaolu suurendamisel. See oleks Terrase hinnangul koht, kus Eesti saaks näidata, millises väärtusruumis meie rahvas elab.

Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks ütles mõned kuud tagasi "Esimene stuudios", et talle jäi mõistmatuks, miks on üldse loodud puurikanade pidamise keelu eelnõu, kui seal on kirjas, et see halvendab oluliselt inimeste ostujõudu ja ettevõtjate konkurentsiolukorda. Jõks imestas, mis on see põhjus ja miks siiski seda tehakse, olukorras, kus meie naabritel - Läti, Leedu ja Poola - seda keeldu ei ole.

Terras aga sõnas, et tema ega ka mitmed kanamunade tootjad olukorda nii traagilisena ei näe, kui Jõks seda kirjeldanud on.

"Kui see ülemineku periood on pikk, siis on võimalik ka riigi investeeringute abil ennast juba vastavalt eeldatavatele turuootustele kohaneda. Globaalne trend on see, et tarbijad muutuvad teadlikumaks ja väga paljud riigid ka meie ümber on liigutamas oma tootmist õrrekanade peale. Skandinaavias on see väga levinud. Läti suurim tootja on järkjärgult üle minemas ja samuti ka väga mitmed kaubandusketid on väljendanud, et nemad enam puurikanu ei võta. Sellel üleminekul saab riik kaasa aidata ja ma arvan, et siin on ka võimalus munatootjate jaoks," ütles Terras,