Lõppes lisaõppekogunemine Okas

Kolmapäeval lõppes rivistusega 22. aprillil alanud lisaõppekogunemine Okas 25-1, mille järel naasid reservväelased tagasi oma igapäevaellu. Lõppenud lisaõppekogunemine keskendus toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse valmisoleku kontrollile, reservväelaste väljaõppele ja üksuse sõjaaja ülesannete täitmisele.
Lisaõppekogunemise käigus said toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse reservväelased aktiivselt täita üksuse erialaspetsiifilisi ülesandeid. Sealhulgas võeti vastu järgmisel nädalal algavale õppusele Siil 25 saabuvaid liitlasvägesid, mis on jõudnud reservväelaste toel turvaliselt kohale ning valmistuvad õppuse alguseks.
"Selle lisaõppekogunemise kaks peamist eesmärki olid saavutada üksuse lahinguvalmidus ning täita lahingülesandeid, sealhulgas täiendavate liitlasüksuste vastuvõtmine Siiliks," ütles liikumis- ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. "Esimesel nädalal formeeriti üksused ja viidi läbi meeldetuletav väljaõpe, seejärel alustasime lahingülesannete täitmist, mis hõlmas liitlasvägede laevade, lennukite ja rongide vastuvõttu."
Major Pärnpuu lisas, et just rongide vastuvõtt keskkonnas, kus puudus tavapärane laadimistaristu, oli kogu õppuse juures eriti märkimisväärne ülesanne.
"Sellist olukorda ei ole varem praktikas läbi mängitud ning see õnnestus väga hästi. Reservväelased said väärtuslikke kogemusi erinevatel operatsioonidel ning neil avanes mitmel puhul esmakordselt võimalus töötada rongide ja lennukitega. Kõik ülesanded said täidetud ning tulemusega võib igati rahul olla," lisas major Pärnpuu.
"Minu jaoks on see juba viies õppekogunemine ning ajateenistusest on möödas üle kahekümne aasta," ütles liikumis- ja veoteenistuse reservväelane kapten Marek Bankiir. "Kaitseväe areng selle aja jooksul on olnud kolossaalne. Tegevväelased võib-olla ei märkagi seda nii selgelt, aga kui tuled väljast tagasi, siis on vahe meeletu. Kasvõi taristu, mida kasutame – see on nagu öö ja päev."
Okas 25-1 puhul on tegemist esimese lisaõppekogunemisega sel aastal. Õppuse laiem eesmärk oli kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste ning kaitseliitlaste kogunemiseni ja lahinguvalmiduse kontrollimiseni.
Peale lisaõppekogunemiste kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm. Eesti teavitab õppusest vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele NATO-t ja naaberriike.
Toimetaja: Marko Tooming