"Reservväelaste vanusepiiri tõstmine ei ole täna laual. Kaitseväekohustus kehtib kuni 60-aastastele (kaasa arvatud) meessoost Eesti kodanikele," ütles kaitseressursside ameti pressiesindaja Ranno Rokk neljapäeval ERR-ile.

"Küll aga on kõigil võimalus pärast 60. eluaastat reservteenistusse edasi panustada, esitades kaitseressursside ametile taotlus kaitseväekohustuse võtmiseks. Sellisel juhul kestab kaitseväekohustus kuni vanaduspensioniea saabumiseni," lisas Rokk.

Soome rahvusringhääling Yle teatas kolmapäeval, et Soome soovib suurendada reservväelaste arvu ja valitsus plaanib selleks tõsta kaitseväe reservi vanusepiiri 65. eluaastani. Soome kaitseväe reservis olevad ohvitserid ja allohvitserid on praegu reservis kuni 60. eluaastani, reamehed aga kuni 50. aastani. Vanusepiiri tõstmisega suureneks Soome relvajõudude sõjaaegne koosseis 125 000 inimese võrra ning ulatuks 2031. aastal üle miljoni.

Eesti kaitseväe reservis olevad isikud on 18–60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised, kes ei ole kutsealused ega teeni parasjagu kaitseväe- või asendusteenistuses. Kaitseväe reservis olev isik saab reservväelase staatuse ajal, kui ta on reservteenistuses, näiteks õppe- või ja lisaõppekogunemisel osaledes.

Kaitseväe sõjaaja koosseisus on kokku rohkem kui 43 000 ametikohta, millest 4200 mehitatakse alalises valmiduses olevate kaitseväe ja Kaitseliidu tegevväelastega ja 38 800 reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega. Operatiivstruktuuri tugevdamiseks on moodustatud ka 4000-liikmeline täiendreserv.

Lisaks on Eestis ligi 40 000 reservväelast, kes on läbinud sõjalise väljaõppe, aga pole erinevatel põhjustel määratud konkreetsele sõjaaja ametikohale.

Kokku on mobilisatsiooniregistrisse kantud ligi 230 000 kaitseväekohustusega inimest ehk ligi 20 protsenti Eesti elanikest.