"Esialgsel hinnangul mõjutasid aprilli tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim kallinenud tervishoiuteenused ja toit, teisalt odavamad eluasemekulud," tõi statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski välja.

Ka märtsis tõusid hinnad aastases võrdluses 4,4 protsenti. Märtsis võrreldes veebruariga oli hinnatõus 0,5 protsenti.

Tarbijahinnaindeksi aprilli andmed avaldab statistikaamet 8. mail.

Ökonomist: majanduse kasvama saamiseks tuleb saada hinnatõus kontrolli alla

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et sel aastal on olnud inflatsioon märksa kõrgem kui eelmisel aastal.

"Nelja esimese kuuga on hinnad kasvanud 2,3 protsenti. Selles vaates on aprillikuine hinnatõus selle aasta keskmine. Järgmine hindade suurem hüpe on ootamas suvel kui tõuseb käibemaks," ütles Uusküla.

"Hindade tõus on jätkuvalt Eestis üks olulisematest probleemidest. Just hinnatõusu tõttu halveneb meie kaupade hinnakonkurentsivõime maailmaturul. Meie rikkuse taseme kohta oleme juba väga kallid. Me proovime oma keskmise kvaliteediga kaupa müüa hinna eest, mida ülejäänud Euroopas küsitakse märksa kõrgema kvaliteediga kauba eest," lisas Uusküla.

"Majanduse kasvama saamiseks on väga oluline saada hinnatõus kontrolli alla. See suurendab kohalike ostujõudu ning leevendab ka eksportijate olukorda," ütles ta.