Perekond Leis on kolmeliikmeline leibkond. "AK.Nädal" läks perenaise Anneli Leisiga kaasa, et osta toiduvarud järgmiseks paariks päevaks. Pea iga kord on pere toidukorvis kanamunad ja piimatooted.

"Näed, siin on isegi kirjas, et õrrekanade munad. Ehk siis on. 1,89 kliendikaardiga, nii et – vaatame kas terved ka on. Ta on küll vist nagu kallim juba, ehk siis ma mäletan aega, kui oli selline 1,29-1,49. Aga noh, mis läinud, see läinud," kommenteeris Leis toodet.

Piimatoodete puhul brändieelistusi pole, esmalt läheb pilk ikka sooduskaupadele. Samas, kuna tihti on hinnavahe vaid loetud sendid, määrab valiku hea maitse.

"Juustuga on ka see, et pigem vaatab jälle kampaaniat, aga kampaaniat nagu ei näegi praegu. Siis üritab meenutada viimaseid maitseelamusi, sest valik on ju tegelikult tohutu," lausus Leis.

Ta märkis, et mida rohkem vaadata toidukaupade puhul kilo hinda, seda kasulikum see on. "Ehk siis jälle, kampaaniatel kipub olema see, et nad kipuvad neid koguseid muutma. Et siis sa võtad suure hurraaga karbi, aga siis näed, et aa okei, 450 grammi, et ei olegi 500 enam," sõnas Leis.

Anneli tõdeb, et hea meelega ostaks rohkem puu- ja juurvilja, oleks seeläbi tervislikumgi, aga ka siin mängib hinnatõus oma osa.

"Mingi aeg on siin kurgi hind ikkagi kallim kui kolm pätsi leiba, siis jälle mõtled, et noh, las ta olla. Õnneks meie pere – hea perenaine, nagu ma olen – hoidistab ka ise, siis ma vaatangi, et vaikselt läheb ka marineeritud kurkide, tomatite kasutamine. Aga olgem ausad, see värske maitse on ikkagi mõnus," ütles ta.

Ostukorvi läks sel korral Kreekast pärit kurk, selle hind on parajasti punase soodussildiga. Paari järgneva päeva menüüd on peas läbi mõeldud, seega on vaja veel natuke hädapärast: tomatit, sidrunit, kanaliha ning hakkliha, hapukoort ja nipet-näpet muudki. Poeskäigu eelarve oli 35 eurot, reaalne summa koos kliendikaardi allahindlusega tuli 40 eurot ja 57 senti.

"Pigem isegi ma hoidsin ennast tagasi. Ehk siis ma tean, et mul on palgapäevani natuke minna, et mul peab veel jätkuma poeskäiguks raha. Kui ma lähen rohkem valmis ostma, kus mul ongi hügieenitarbeid vaja, kodukeemiat vaja, siis toidukorvi summa läheb ikkagi sinna 100 euro kanti. Aga jah, siis on see väljaminek selline, et vaatad oh-oh-ohoo, nagu välismaa reisil oleks käinud," lausus Leis.

Kui veebruaris vähenes toidukaupade müügimaht eelmise aasta sama kuuga võrreldes viis protsenti, siis märtsis oli see näitaja juba seitse protsenti. Aprillis tuleb see näitaja ilmselt veelgi suurem. Ehk et inimesed ostavad selgelt vähem toitu.

"Sellised emotsiooniostud, mida sul iga päev vaja ei ole, on see siis Mozarella-juust või siis mõni teine selline eksklusiivsem juust, et võib-olla mul ei ole seda nüüd iga nädal vaja, äkki ma ostan seda siis, kui on palgapäev. Või on see kohukesed - et kategooriaid on erinevaid, mis on rohkem kliendi ostukorvis tavaliselt kui selline meeldiv maitseelamus, kui väga konkreetne vajadus," ütles Maxima müügi- ja turundusosakonna juht Jaanika Terasmaa.

"Kui ma võrdlen ostutšeki pikkust, siis see on ikkagi 10 kuni 15 protsenti lühemaks läinud. Ütleme siis täpsemini välja, et seal 20-ndate alguses oli keskmiselt 9 kuni 10 toodet kliendi ostutšekil, siis täna on seal kuskil kaheksa - üks ostetakse mujalt, üks jäetakse üldse ostmata," lisas Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Nagu Anneli ostukorvis oli mõni soodsam välismaine toode, tõdevad poeketid, et välismaist ongi lettidel ka rohkem, et kliendile soodsamaid alternatiive pakkuda.

"Suures pildis püsib see meie Eesti toidu eelistamine samal tasemel, kus ta oli 2020-ndate alguses. Tegelikult on seal kaks tegijat, kes seda kõige rohkem alla tõmbavad: see on munad ja või. Et kui võib-olla kolm aastat tagasi oli kümnest võipakist üks, mis ei olnud Eesti tootja, siis täna on juba kolm, nii et üle 90 protsendi osakaal on langenud seal 70 peale," ütles Kristjan Anderson.

Toiduainetööstus Maag Grupi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ütles, et kõige valusamalt lööb neid energiaaktsiisi tõus. Kuna klient eelistab näiteks värske liha puhul just kodumaist, siis siin mõjutavad eriti kallid sisendhinnad.

"Meie teine väga suur väärtus on kohaliku tooraine väärindamine ja kui me räägime siin energiahindade mõjust tootehinnale, et aga kui sul on ka enda farmid või Loo alevikus asuv söödatehas on ka Eesti territooriumil, siis tegelikult on see tooraine juba kallim. Ja väga hea meelega mingil hetkel tegelikult pakuks seda konkurentsivõimelist hinda selliselt, et võtaks ka vahelduseks siis tooraine impordina Leedust või Poolast. No ei saa, endal on ka ikkagi linnud ja loomad," lausus Laik-Lõhmus.

"Muidugi ma tahaks seda kodumaist tootmist ja kõike seda toetada, aga ma lihtsalt ei suuda seda kinni maksta," ütles Anneli Leis.

Kuigi majandussurutises otseselt mingeid kaupu lettidelt ei ole kadunud, muutub tooteportfell siiski kergelt kitsamaks.

"Me ei too uue tootena näiteks turule veise välisfilee marinaadis. Me toome turule uue broilerikintsu marinaadis, sest hinnavahe on nii suur. Inimene süüa tahab siiski. Väga selgelt teeme rohkem tootearendusi, kas väiksematesse pakenditesse, näiteks kui me räägime lihast - soodsamatesse lihatükkidesse," ütles Janne Laik-Lõhmus.

Hinnatõusudega pole muidugi veel kõik ühel pool. Ekspertide sõnul saab suure mõjuga olema juuli alguses bensiiniaktsiisi ja käibemaksu üheaegne tõus. Tootjate ja poekettide läbirääkimised uute hindade osas juba käivad.

"Jaanuari algusest kuni aprilli lõpuni on tegelikult hinnatõusutaotlusi tarnijate poolt tulnud Maximale päris palju, peaaegu 1000. Ehk et nüüd tähendab see seda, et hakkab väga keeruline protsess, et neid hinnatõuse väiksemaks läbi rääkida," rääkis Jaanika Terasmaa.

Kristjan Anderson märkis, et Selver ei plaani enne 1. juulit ühtegi hinnamuutust teha. "Küll ei plaani ka ühtegi hinda muutmata jätta, et täpselt see pluss 1,6 protsenti," sõnas ta.

"Ei taha mõelda, mis sealt tuleb, tõesti ei taha mõelda, ei julge. Vaatab, mis tuleb. Karm ta on kindlasti. Ma ise arvan, kuna ma olen klienditeenindussektoris samamoodi, et varguste arv kasvab ja tegelikult kui tutvusringkonnas kuuled üht, teist ja kolmandat, siis millegipärast mulle tundub, et ka võib-olla elule käega löömise hetki tuleb rohkem," rääkis Anneli Leis.