Taristuminister Kuldar Leis saatis kolmapäeval avalikule konsultatsioonile kava, mille kohaselt peaks kümne aastaga tehtama korda 4000-5500 kortermaja, mis tähendaks senise renoveerimistempo tunduvat kiirendamist. Samas on perioodi 2026-2027 eurorahad juba otsas ja järgmise perioodi vahendid avanevad tõenäoliselt alles 2029. aastal.

Leis ütles Vikerraadio saates "Uudis+" vastuseks küsimusele, kas see tähendab, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb korterelamute renoveerimises paus sisse, et kõigepealt on tarvis analüüsi ja kava ning siis tuleb sinna ka raha leida.

"Aga tõesti, praegu on olukord selline, kus viimasel viiel aastal on kolm väga suurt vooru olnud ja tegelikult praegu üle Eesti väga suured korterelamute rekonstrueerimised käivad ja jätkuvad ka veel järgmisel aastal," sõnas Leis.

Ta lisas, et need rekonstrueerimised toimuvad selle vooru abil, mis oli mullu ja üle-eelmisel aastal. Ehkki eesmärk on järjepidevust hoida, möönis Leis, et tänavu uut vooru välja kuulutada pole võimalik ning järgmistest summadest hakatakse rääkima augustis-septembris ehk järgmise riigieelarve kokkupanekul.

Korteriühistute liidu andmetel on praegu umbes 350 maja ootel: neil on dokumendid valmis ja inimesed soovivad renoveerida, kuid vajavad riigi toetust, sest oma rahakotist ei piisa. Kuna renoveerida tahtjaid on praeguseks väga palju, tuleb soovijatel seetõttu Leisi sõnul oodata.

"Ma arvan, et et üldine tendents liigub sinnapoole, et kuna nõudlus on nii palju tõusnud, siis need toetusprotsendid ka vähenevad," lisas minister.

Rahaallikate puhul tekitab küsimusi ka see, et üks allikas renoveerimiseks euroraha saamiseks on sotsiaalne kliimafond, kuhu oli raha planeeritud ETS2-st ehk rakendatavast maantee-, transpordi- ja hoonetesektori süsinikukaubanduse süsteemi alla viimisest. Eesti valitsus on aga avaldanud soovi, et ETS2 edasi lükata või selle rakendamise üldse ära jätta.

Küsimusele, mis saab siis, kui ETS2 ei tulegi ehk milline saab olema eelarverida, kust vajalikud summad tulevad, vastas Leis, et sotsiaalse kliimafondi jaoks on rahastus Euroopas olemas ja seda hakatakse andma riikidele, kes tulevase ETS2-ga liituvad.

"Sisuliselt on rahastus broneeritud ja kui Eesti ühineb, siis sealt ka rahastus tuleb. Euroopa tasemel käib praegu ka arutelu, kuidas seda ETS2 ikkagi tegelikult rakendada, nii et siin tuleb natuke lihtsalt oodata," tõdes taristuminister.

Hinnanguliselt on aastatel 2026 kuni 2035 hoonete renoveerimisse vaja avaliku ja erasektori poolt vaja investeerida 8,6 miljardit eurot. Riigil on vaja renoveerimise toetustes suunata umbes 1,5 miljardit.

Sotsiaalne kliimafond on Leisi sõnul sellest ainult üks osa. Ta märkis, et 1,5 miljardit 10 aasta peale tähendab 100-150 miljonit eurot aastas. Arvestades, et viimastel aastatel on riik panustanud 120 miljonit eurot aastas, peaks see tempo sarnaseks jääma, nii et midagi võimatut selles Leisi hinnangul ei ole.

"Minu nägemus on see, et kuna see tahe on nii suur korterelamute poole pealt, siis kindlasti peab riigi roll siin vähenema /.../ Ka laenutingimused on läinud palju paremaks: kui aastaid tagasi oli niimoodi, et korterelamud said laenu väga kõrge intressiga võrreldes koduomanikega või kodulaenudega, siis tänaseks on korterelamutele antavad laenud ühtlustunud," lausus Leis.

Seega saab korterelamu laenu umbes samasuguse või isegi madalama intressiga kui antakse kodulaenu, mis Leisi sõnul tähendab, et pankadel on korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks väga suur usaldus.

Taristuminister lisas, et kuna valitsuse prioriteet on praegu kaitsekulud, siis lähematel aastatel on renoveerimise puhul suurimateks rahaallikateks CO2 vahendid ja nii jääb see ka lähitulevikuks.

"Kui CO2 vahenditest ei piisa, eks siis tuleb riigieelarvest mujalt ka juurde leida. Aga see selgub kõik sügisel, kui on riigieelarve läbirääkimised," lisas Leis.