Kremliga seotud filmitegijad ehitasid hoone Moskva lõbustusparki, et korraldada etendus, mis jutustab ümber hetke, mil Nõukogude punalipp sõja viimastel päevadel Saksamaa parlamendihoone (sks k. Reichstag) kohale heisati, kirjutas väljaanne The Telegraph.

Briti leht tõdes, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin on oma sõda Ukrainas õigustanud riigi denatsifitseerimise ja püüdega juurida sealt välja fašism.

Irooniline on aga see, et Aleksei Berest, kes heiskas lipu, kui Punaarmee üksused Riigipäeva hoone vallutasid, oli tegelikult ukrainlane, keda abistas kaukaaslane. Pärast sõda sattus Berest aga võimude põlu alla, võimalik, et tema päritolu tõttu, märkis The Telegraph.

Koopiahoones toimuv etendus tähistab võidupüha tooni muutust pidulikkusest militariseerimisele. Lavastus pealkirjaga "Võit! Lipp Riigipäeva hoone kohal" toimub mais kaks korda päevas koos Moskva 9. mail peetava iga-aastase võiduparaadiga, mida Kreml kasutab oma sõjavarustuse demonstreerimiseks.

Vene uudisteagentuur TASS reklaamib lavastust kui "põnevat rekonstruktsiooni Berliini otsustavast lahingust", mis sisaldab sündmuse jaoks kirjutatud sõja-teemalist poeemi.  

Võtteplatsi on kavas hakata hiljem kasutama propagandafilmi väntamiseks. Koos kuuliaukudega Riigipäeva hoone 1:1 skaalas koopiaga on rajatud ka ümbritsevad varemed ja kohale toodud enam kui 30 ajaloolist sõjaväesõidukit. Režissööri sõnul loob see "realistliku ja täieliku kaasahaarava keskkonna", kus osalevad Jak-3 ja MiG-3 hävitajad, I-16 biplaanid ja Saksa soomustransportöör Hanomag.

Venemaalt pärit Euroopa Vastupidavuse Keskuse esindaja Sergei Sumlennõi nimetas aga sellise rekonstruktsiooni eesmärgiks anda venelastele tunne enda pidurdamatust võimsusest. Ta kirjeldas võidupüha tähistamist Venemaal kui vägivallakultust.

Venemaa praegused võimud on teinud Riigipäeva hoone vallutamisest patriotismi ühe alussamba. 2017. aastal osales tollane kaitseminister Sergei Šoigu Vene kadettide noortearmee poolt miniatuurse Riigipäeva vallutamisel üritusel, mida kutsuti sõjaliseks Disneylandiks. Putin on tuntud oma ajaloohuvi poolest ja vahetult enne Ukraina sissetungi avaldas ta pika ajaloolise traktaadi pealkirjaga "Venelaste ja ukrainlaste ajaloolisest ühtsusest". Selles väitis ta, et venelased, valgevenelased ja ukrainlased on üks ja sama rahvas.

Kremli-meelsed ajalehed on väitnud, et Euroopa toetab Ukrainat kahjutundest Teise maailmasõja kaotuse pärast.