Neile, kes teist maailmasõda kutsuvad Suureks Isamaasõjaks, on 9. mai oluline päev. Meie oleme siin sündmuste keskel ja kõik see tundub väga suur, sest infot tuleb uksest ja aknast. Ka tänavalt. Suured numbrid selle päeva ülemaailmset tähendust siiski ei kinnita. Näiteks Vikipeedia artikleid suure isamaasõja kohta on 43 keeles, teise maailmasõja kohta ligi 250 ehk ligi kuuekordne vahe.

Meie oma silma all on 9. mai roll muutunud. See ei olnud ka Venemaal kaua aega sugugi aasta tähtsaim sündmus. Nõukogude Liidu ajal oli ju absoluut Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäev 7. novembril oma paraadide ja rituaalidega. Ka 1. mail lippudega marssimine oli tähtis.

9. mai tähenduse ja sõnumi kasv tuli koos Vladimir Putini imperialistlike ambitsioonide propagandaga. Plaan on toiminud. Praegu on see Venemaal hinnangute järgi tegelikult ainuke venelastele allesjäänud hingelähedane suur rituaal. Muud kunstlikud moodustised nagu 12. juuni Venemaa päev või 4. novembri sõjalise kuulsuse päev ei kaja rahva hulgas eriti vastu.

Selle päeva tähenduse tõusu kampaaniast saime ka meie valusalt osa läbi pronksiöö sündmuste 2007. aastal. See oli just aeg, kui Venemaa võitles, et nende rahvuslikud tähtpäevad oleks ka kunagiste kolooniate pidupäevad. Meil see ei õnnestunud, osa endisi liiduvabariike tähistab praeguseni.

Üks TV 3 pronksiööst kõnelev lugu, mille siis igaks juhuks salvestasin, räägib hästi selle päeva ideoloogiast. Monumenti ümbritseva aia juures oli ette valmistatud mees nimega Armin, kes siis Vene telekanali operaatorilt saadud korralduse järgi ründas piirdeaeda, punane nelk suus. Tema pidi kehastama Eesti töötava rahva helget viha fašismi kaitsjate vastu. Kaameramehelt saadud korralduse järel proovis ta piirdeaeda maha rebida ja üle selle ronida. Telekanal oma kümne sekundi pikkuse lavastatud kaadrit igal juhul sai.

Pärast intervjuus ütles Armin hästi pähe õpitud laused:" Ma olen nõukogude inimene, ma olen Nõukogude Liidu kodanik, ma kasvasin üles Nõukogude Liidus, ma kaitsen Nõukogude korda ja ma seisan siin lõpuni!". Lihtne loogika ütleb, et kui on Nõukogude Liit, siis pole iseseisvat Eestit. Maailmapiltide konflikt on vältimatu.

Nüüdseks on see konflikt ülemaailmne. Osalemine Moskva pidustustel näitab kuulumist Vene imperialismi toetavasse gruppi, seetõttu enamik liidreid Punasel väljakul oma nägu ei näita.

9. mai on Venemaal riigi kaitse all olev ideoloogia. Võidu mälestuse rüvetamine on seal ju kriminaalselt karistatav. Ürituste ülesanne on seadustada autoritaarne režiim ja luua Putinist kujund kui Venemaa suuruse ja vägevuse kaitsjast. Emotsionaalse lojaalsuse loomisel on kõik praegu ja eelmistel nädalatel toimuv suure tähendusega.

Mõned senised üritused on jätnud ehmatava mulje. Paljudes Vene linnades toimub sõjaväeparaadi lavastusi lasteaedades. 3–5-aastased lapsed on riietatud mundrisse, kannavad papist tanke, rakette ja lennukeid ja imiteerivad marssimist. Kõik see kopeerib suurt sõjaväeparaadi, kus juhtmudilane võtab paraadi vastu ja annab käsklusi. Seda paljudes linnades toimuvad aktsiooni kutsutakse muide "koolieelsete vägede paraadiks."

Putini kohtumine langenud Vene sõdurite leskede, emade ja õdedega oli telelõik, mida unustada võimatu. Kõik need naised olid Putinile tänulikud, et see nende mehed ja pojad õnnestunult tapale saatis. Oma õnne väljendasid nad Putini ülevoolava kiitmise ja tänamisega. Putin tänas muidugi vastu. Kokku tänati teineteist vastastikku 43 korda. Miski on seal riigis eetiliselt väga mäda ja praegu külvatavate seemnete vilju seeditakse veel põlvkondade kaupa. Ka meie saame sellest osa.

Riigisisene propaganda käib koos väljapoole suunatud ähvardustega. Neid pomme, mida igale poole, ka meile lubatakse visata, ei jõua kokku lugeda. Ekspresidendi Dmitri Medvedevi sõnade järgi on pärast Soome ja Rootsi NATO-sse astumist kõik siinsed maad õigustatud sihtmärgid, millele lisandub ka kättemaksuelement. Seda terminit pole varem kuulnudki. Mida ta tegelikult nende sõnadega mõtles, ei tea. Igal juhul on 9. mai ka ähvarduspäev.

Mida see meile tähendab? Aga sedasama, mida praegu teeme, et maksimaalselt suurendada riigi kaitsevõimet ja koos liitlastega luua piisav heidutusfoon Venemaa vastu. Ülejäänu lahendab ajalugu.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.