"Me rääkisime oma advokaatidega ja lõpuks jõudsime seisukohale, et tegelikult on põhjust selles teemas edasi minna. Ja nüüd oleme esitanud Euroopa inimõiguste kohtule pöördumise seoses riigikohtu otsusega," ütles Ott.

"Advokaatidega nõu pidades toodi välja veel mitmeid momente, mille üle võiks veel vaielda. Loomulikult ka see, et Eesti siseses kohtusüsteemis erinevad astmed nägid seda keissi erinevalt. Ja kuna on täiesti üksteisele vastu rääkivad kohtuotsused olemas, siis Keskerakond on seisukohal et minna selle teemaga edasi. Ka väga paljude meie liikmete seast tuli seda soovi, et me läheksime selle teemaga edasi ja kasutaksime ära kõik võimalused, et saada selgust, et kuidas antud olukorda peaks vaatama," lausus ta.

"Keskerakond teeb kõik selleks, et selles kohtuotsuses lõplik selgus saada," sõnas ta.

Oti sõnul läheb veel umbes neli kuud aega enne, kui Euroopa kohtust esitatud kaebusele vastus tuleb.

Keskerakonda esindavad advokaadibüroo LEVIN vandeadvokaadid Paul Keres ja Andri Rohtla, kelle sõnul on riigikohtu otsuses mitu aspekti, milles võib näha Euroopa Inimõiguste Konventsiooni punktide 6, 7 ja 11 rikkumist. 

Vandeadvokaat Paul Kerese sõnul on süüdimõistev kohtuotsus mõistetamatu juba seetõttu, et ettevõtja ei soovinud Keskerakonna toonase peasekretäriga vesteldes saavutada mitte õigusvastast eelist, vaid soovis informeerida ühe linnaameti omavolist temalt õigusevastaselt kõrge servituudihinna nõudmisel. 

"Seda, et linnaamet oma eksimust mõistis ning õigusvastase tegevuse lõpetas, ei saa lugeda hüveks, mille saavutamiseks oleks õigusriigis vaja rakendada mõjuvõimu. Seega puudub siin sündmustikus koht, mida saaks tõlgendada mõjuvõimuga kauplemisena. Väga uuenduslikuna mõjub tõlgendus, et linna õiguspärane käitumine on ettevõtjale antav õigusvastane eelis," selgitas Paul Keres.

Kaebuses tuuakse eraldi välja ka asjaolu, et karistuse määramisel ei lähtunud riigikohus mitte kaasuse asjaoludest, vaid soovist piirata Keskerakonna tegevust. "Sellega rikkus riigikohus nii Keskerakonna, ta liikmete kui valijate õigust ühinemisvabadusele ning poliitilise väljenduse vabadusele," täpsustas Paul Keres.

"Isegi kui erakonna vastu oleks õigustatud sanktsioon, peaks see kaebuse kohaselt olema kõige vähem piirav meede, mis ei halvaks demokraatlikku osalust. Erakonna poliitilise tegevuse piiramine oleks proportsionaalne ainult selliste erakondade puhul, kelle poliitiline tegevus hõlmab demokraatia ohustamist või vägivalla õhutamist, mida käesolevas kaasuses ning Keskerakonna tegevuses laiemalt ei esine. See, kuidas Keskerakonna tegevust piirati, ei ole seega mingil juhul proportsionaalne vastus sellistele tegudele, mida erakonnale käesolevas kohtuasjas süüks pandi." 

Kui Euroopa Inimõiguste Kohus kaebusega nõustub, suunatakse otsus riigikohtusse uuesti läbivaatamisele. "Kui aga kaebust menetlusse ei võeta, siis kinnistub Eesti kohtupraktikasse pretsedent, mida peavad edaspidi hoolikalt arvesse võtma mitte ainult kõik Eesti erakonnad, vaid ka kõik ametiasutustega suhtlevad eraisikud ja ettevõtjad," lisas Paul Keres.

Riigikohus jättis 7. veebruaril tehtud otsusega jõusse Tallinna ringkonnakohtu mullu märtsis tehtud otsuse, mille kohaselt mõisteti Keskerakond, selle endine peasekretär Mihhail Korb ja ärimees Hillar Teder süüdi mõjuvõimuga kauplemises.

Ringkonnakohus karistas Tederit aasta ja viie kuu ning toonast Keskerakonna peasekretäri Korbi aasta ja kahe kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Keskerakonda karistati 750 000 euro suuruse rahalise karistusega, mida suurendati varasema otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti erakonnale rahaline karistus miljon eurot.