29. aprilli õhtul valis Keila linnavolikogu mu linnapeaks ja 19. mail umbusaldati reformierakondlaste häältega, sest ma "ei suuda moodustada linnavalitsust ja seega Keila linna juhtida". Selle asemel, et kinnitada minu linnavalitsuse koosseis, lasta juhtida linna kuus kuud kuni valimisteni ja leida vigu minu töös, tuli ebariigimehelikult tõmmata käsipidurit ja kõiki meetodeid kasutades võim tagasi pöörata ning linna toimimist takistada.

Eellugu

Keila pikaaegne linnapea Enno Fels teatas ametist tagasiastumisest aprilli algul ning uue linnapea valimine oli määratud 29. aprilli volikogu istungile. Enno sõnul vajab linn uut energiat ja juhtimine tuleb üle anda noorematele. Allesjäänud kuud enne valimisi olid mõeldud uuele linnapeale enese näitamiseks ja tõestamiseks.

29. aprill

Linna üksi valitseva Reformierakond oli otsustatud, et linnapeaks peab saama abilinnapea Maret Pärnamets, kellele oli ka ette valmistatud 1000-eurone palgatõus ja muud tema jaoks sobilikud töötingimused. Opositsioon seadis samuti üles oma kandidaadi ja nii juhtuski, et sotsiaaldemokraadist sai linnapea, sest salajasel hääletusel otsustas üks oravaparteilane oma hääle sotsile anda.

Opositsiooni liikme ootamatust võidust olid šokeeritud nii asjaosalised, külalised kui ka linnavalitsuse töötajad. Volikogu istungi vaheajal oli näha nii nutetud silmi kui ka raevunud reformierakondlasi, kes otsisid äraandjat.

Reformierakondlastest linnavolinikel puudus väärikus uuele linnapeale õnne soovida. Seda tegid vaid ekslinnapea, volikogu esimees ja vastaskandidaat. Teised jooksid treppidel minust mööda nagu tühjast kohast võimalusel küünarnukiga riivates.

Istungi paus kujunes pikaks, sest ootamatus olukorras pidi volikogu asendusliikme määramiseks kogunema linna valimiskomisjon. Sel ajal suudeti teisitimõtleja ära hirmutada ning avalikult minu meeskonna ehk uue linnavalitsuse koosseisu poolt ta hääletada ei julgenud. Tuli kokku kutsuda uus istung, mida saab nõuda üks neljandik volikogu liikmetest. Vähemalt leppisin ma linnapea senise 4000-eurose palgaga ja loobusin palgatõusust.

Sama päeva õhtul anti mulle teada, et Reformierakond saab oma asjad korda ja "varsti sa linnapea ei ole" ning "küll me põhjuse leiame". Hämmastav enesekindlus ja riigimehelikkuse puudus.

30. aprill

Võtan sisse koha linnapea kabinetis, saan keila.ee meiliaadressi, tutvun töökorralduse reeglitega, suhtlen võtmeisikutega majas, uurin linna dokumendiregistrit jne jne. Linnaelanikelt tuleb palju positiivset tagasisidet ja ühendust võtavad mitmed meediaväljaanded.

Hommikul teatab linnapea kohustes olev abilinnapea, et võtab haiguslehe ja teda asendab ametijuhendi järgi linnapea. Minu kui valitud linnapea ainsaks volituseks oli sel hetkel linnavalitsuse moodustamine. Selle ajani langetab otsuseid linnavalitsuse vana koosseis.

Seega oli linn linnasekretäri sõnul olukorras, kus ei tehtud näiteks ühtegi makset, sest nende kinnitamine on linnapea vastutusala. Ka sotsiaaltoetuste väljamaksmine oli peatatud. Õnneks ei kujunenud eemalejäämine siiski pikaks ning juba paar päeva hiljem oli inimene tööl tagasi.

1. mai

Keila linna 87. sünnipäev. Pidustusi linnas planeeritud ei ole, need toimuvad kuu lõpus. Linnapea teeb linnas jalutuskäigu ja sellekohase postituse isiklikku sotsiaalmeediasse.

Linna meediakajastus kogu minu linnapeaks olemise perioodi oli suhteliseks kentsakaks. Linnapea valimine ei väärinud eraldi postitust muidu nii aktiivses linna sotsiaalmeedias. Kajastuseks oli üksik kommentaar volikogu istungi teadete all. Linna lehes ilmub pisike jutt teisel leheküljel, kuigi kaks eelmist linnapea valimist on leidnud kajastust terve esilehe suuruses.

Linna ametlik koduleht ei suutnud üles panna uue linnapea pilti, kontakte ega nime kogu kolme nädala pikkuse perioodi jooksul. Vähemalt on linnajuhtide loetelus nimi ära toodud, sest seda fakti ei saa olematuks teha.

2. mai

Linnavalitsuses kinnitatakse mulle vahetpidamata, et mul ei ole mitte mingeid õigusi peale linnavalitsuse moodustamise. Isegi mitte õigust saada töötajate meililisti kaudu infot majas ja linnas toimuva kohta. Mis seal ikka, väljaspool maja ei saa mul keegi keelata inimestega suhelda.

Teen kokkulepped uueks nädalaks kohtumaks allasutuse juhtidega. Samuti on tulnud mitu kutset linnas tegutsevatelt vabaühendustelt. Palju on suhtlemist nii linnarahvaga kui ka võimaliku uue koalitsiooni liikmetega. Linnarahvas annab teada erinevatest murekohtadest alustades pikkadest menetlusaegadest, vaikivatest linnavalitsuse ametnikest ja puudulikust dokumendiregistrist kuni igapäevaste muredeni nagu öörahu segavad teismelised, vales kohas ladustatud jäätmed kui ümber kujundamist vajavad bussiliinid.

Teine töönädal

Abilinnapea linnapea ülesannetes püüab mind igal võimalikul viisil kabinetist ja majast välja saada, sest tal on vaja linnapea kabinetti koosolekute ruumina kasutada. Ilma linnapea kohaloluta loomulikult. Samuti otsustab ära jätta maja töötajate koosoleku, kus plaanisin ennast tutvustada ja kujunenud olukorda selgitada. Koosoleku ärajäämisest saan mina teada viimasena, sest meililisti pole mind lisatud ja seda pole ka plaanis teha.

Hiljem ütleb mulle üks pikaaegne linnavalitsuse töötaja: "Hea, et nad sind üldse linnapea kabinetti lasid". Väidetavalt olevat pealinnas kunagi olnud "valest" erakonnast linnapea, kes pandi oma karjääri ajaks istuma linnapea kabineti asemel oluliselt väiksemale asenduspinnale. Õnneks pidi ta seal vaid lühikest aega olema, sest teda umbusaldati kiiremini kui mind.

Kuidas selline väiklus võimalik on, sellest ma aru ei saa. Linnavalitsuse ametnikud peaksid töötama linnavõimu heaks olenemata erakondlikust kuuluvusest ja ka poliitilised jõud ei saa oma suva järgi otsustada, kus linnapea koha sisse võtab: selleks on linnapea kabinet.

Kabinetti kasutasin nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Külastasin Keila Tervisekeskust rääkides linna huvitegevusest ning linnas aktuaalsest korvpalliteemast. Keila kooli hoonete külastus tõi kaasa kohtumisi nii juhtkonna kui ka õpetajatega. Sain osa koolilõunatest ja uurida enda jaoks nii olulisel teemal kui toidu raiskamise vähendamine.

Külastasin väärikate ülikooli hooaja lõpetamist ja kuulsin head ülevaadet kohaliku raamatukogu toimimisest ja tulevikuplaanidest. Tutvusin põhjalikult linna kriisiplaanidega ning linnavalitsuse keldris asuva avaliku varjumiskoha ja selle võimalustega.

Tundus, et linna ametnikkond oli esialgsest šokist üle saamas, kuid omandanud üldise hoiaku, et tegemist on ajutise linnapeaga, kes niikuinii siia kauaks ei jää. Senistele juhtidele lojaalsematel töötajatel tuli päris hästi välja minu ignoreerimine, halvustavad pilgud, kabineti ukse taga demonstratiivselt naermine, kõva häälega jutustamine jms. Seda siis, kui nad just parasjagu kodukontoris ei viibinud ja seal viibisid nad üllatavalt palju.

Nelja silma all julgesid mõned töötajad siiski tunnistada, et nad suudavad olla lojaalsed valitsevale võimule ning välja tuua kitsaskohti, mis nende meelest vajaksid linnas sekkumist ja tähelepanu. See on oluline ja väärtuslik info ning kinnituseks mulle, et kapseldumine on probleem, mis pidurdab linna arengut. Avalikult ja suuremas seltskonnas ükski töötaja midagi taolist loomulikult ei tunnista.

Neljapäevast linnavalitsuse istungit juhtis abilinnapea linnapea ülesannetes ja valitud linnapea jälgis linna sellekohaseid Facebooki postitusi. Tegemist oli otsustusmaratoniga, sest 30 minuti jooksul suudeti kuulata ja langetada otsuseid 17 päevakorrapunkti kohta. Kusjuures ettekandjad olid erinevad ja osa punktide puhul pidi koosoleku juhataja end taandama ja ruumist lahkuma isikliku seotuse tõttu.

Ma ei kujuta ette, kuidas selline kiire otsustamine võimalik on ja kas ka aruteludeks oli üldse ruumi. See linnavalitsuse istung ja ka järgmise nädala oma tekitas tohutu pöördumiste laine linnakodanikelt, kellele tundus, et osa otsuseid on langetatud huvide konflikti olukorras.

Kolmas töönädal

Nädala esimesel päeval toimub järjekordne volikogu istung, kus palun kinnitust oma linnavalitsuse koosseisule. Seda ei tule, sest Reformierakond on vahepeal oma "read sirgeks saanud" ja sotsiaaldemokraadist linnapea vastu antakse sisse umbusaldusavaldus. Ainsa põhjusena suudeti kirja panna, et ma "ei suuda moodustada linnavalitsust ja seega Keila linna juhtida". Hämmastav arrogantsus ja tugev soov ära teha.

Kasutan alles jäänud aega suhtlemiseks linnarahvaga, sest pöördumisi on varasemast veelgi rohkem. Kui varem toodi mu ette linna murekohti, siis nüüd on pöördumised isiklikku laadi: kuidas ma vastu pean ja mis nüüd saama hakkab? Linnarahva tugi on uskumatult suur.

Coolbeti juht on vist võimaliku umbusaldusavalduse tähelepanuta jätnud ja helistab, et uurida, millised on võimalused saada korvpalli esindusmeeskonnale väga vajalikku toetust. Kuna linnal on kehtiv toetamise kord, siis ei hakka ma takerduma isiklikesse eelistustesse ning soovitan pöörduda järgmisel nädalal uue linnapea poole, kellel on ilmselgelt isiklik eelistus olemas hoolimata kehtivast korrast. Ühe meeskonna eelistamisest ju Keila viimase aasta poliitilised kriisid alguse saidki. Kõrgliiga esindusmeeskonna toetust hakati jagama Coolbetile, mitte aastaid noorsportlasi treeninud Keila Korvpallikoolile.

Allasutusi oleks tahtnud külastada oluliselt rohkem, kuid kõik asutuste juhid ei leidnud võimuvaakumis aega (või tahtmist) peatselt umbusaldatava linnapeaga kohtumiseks. Üks väga põhjalik ja sisuline kohtumine siiski Keila ühes suurimas lasteaias toimus. Särasilmse ja mitte kuigi kaua ametis olnud juhi eestvedamisel toimub seal märgatav haridusinnovatsioon, kus senine õpikäsitlus koostöös meeskonna ja vanematega ümber mõtestatakse ja muutuste loomisesse väga palju panustatakse.

Sain kinnituse, et juhtide vahetumine on oluline ja seda ei tohiks karta üheski valdkonnas… kui just midagi varjata ei ole.

19. mai

Koguneb linnavolikogu, istungi esimeseks päevakorrapunktiks on linnapea umbusaldamine. Loetakse ette avaldus ja põhjustena on välja toodud juba tuttavad sõnad: "ei suuda moodustada linnavalitsust ja seega Keila linna juhtida".

Kuna linnavalitsuse kinnitamine on volikogu pädevuses, on tegemist justkui iseenda umbusaldamisega. Peale minu kõnet läheb see loomulikult läbi, sest "eksinu" on õige otsuse teinud, nii nagu partei käsib. Normaalsus on taastatud ja edasi saab minna uue linnapea valimise, tema linnavalitsuse ja 5000-eurose palga kinnitamiseni.

Kokkuvõtteks

Eelmise pikaaegse linnapea soov, et linn saaks uut energiat, on kindlasti täitunud. Linnaelanike ülimalt aktiivsest tagasisidest nii linnapeaks valimisel kui ka umbusaldamisel on selgelt näha, et Keila inimesed soovivad muutust.

Reformierakond on veenvalt näidanud, milleks ta võimeline on: kõiki vahendeid kasutades hoitakse kümne küünega oma võimust kinni. Miks seda täpselt tehakse, on hetkel selgusetu, aga küllap on need varjamist vajavad tehingud ja toiduahelad, mille läbilõikamiseks hetkel valmis ei oldud. Et taoline käitumine pidurdab linna arengut ja kahjustab mainet, ei oma asjaosaliste jaoks ilmselt mingit tähtsust.

Õnneks on nendel ärevatel aegadel linnaelanikud hakanud kodulinna poliitika vastu rohkem huvi tundma ja Keilas on tõesti tunda uut energiat.