Teraapiafond on loodud selleks, et inimesed saaks tasuta kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi juurde.

Aastaid jäi fondist miljoneid eurosid üle, aga patsiendid vastuvõtule ei pääsenud. Tänavu on loota, et fond saab täies mahus kasutatud, kuid jätkuvalt on mure teenusepakkujate vähesusega. Erakliinikutel pole rahaliselt lihtsalt mõistlik tervisekassa alt töötada.

Kliiniliste psühholoogide kutseliidu asejuht Iiris Velling täheldas, et tervisekassa pakutav hind ei kata ära psühholoogide tegelikku kulu.

"Kui inimesed osutavad tasulist teenust, on üks hind ja tervisekassa poolt pakutav hind on teine. Kui vaadata seda vahet, siis reaalsuses tervisekassa poolt pakutavad hinnad ei kata ära seda kulu," rääkis Velling. "Sisuliselt me oleme jõudnud olukorda, kus asutused ütlevad, et meil on kliinilised psühholoogid, me oleme valmis osutama tervisekassa hindade järgi teenust, aga me ei saa ikkagi pakkuda seda teenust, sest tervisekassa ei anna nii palju raha, kui selleks vaja oleks."

Tervisekassa seda probleemi ei tunnista.

"Tervisekassa rahastusel pakub kliinilise psühholoogi teenust Eestis 45 partnerit, sealhulgas 1. juulist alates lisandub veel viis partnerit. Seega võib väita, et meie pakutav hind võimaldab katta psühholoogide kulusid," sõnas tervisekassa partnersuhtluse juht Ergo Pallo.

Tänavu on teraapiafondi suurus 15 miljonit eurot, kuid näiteks kolmes maakonnas tasuta kliinilise psühholoogi võimalus puudub.

Velling ütleb, et olukord võib peatselt veelgi halveneda. "Asutused on meile adresseerinud seda probleemi tõepoolest, et nad tulevad ots-otsaga kokku. Väga paljud on tegelikult isegi juba oma mahte kokku tõmbamas ja oma seda võimekust, et kui palju nad teenust pakkuda saavad," rääkis ta.

Kuna psühholoogilise abi kättesaadavus on selle aasta tervisekassa prioriteet, on tõenäoline, et vaimse tervise tarbeks lisaraha tuleb. Mis ulatuses, pole sotsiaalminister Karmen Jolleri (RE) sõnul enne koalitsioonileppe valmimist veel teada.

"Ma vaatasin numbreid, neid visiitide arve, ja ma nägin, et aasta jooksul on neljakordistunud visiitide arv, mille eest tervisekassa on maksnud," ütles Joller. "Ma arvan, et selles mõttes on ikkagi abi muutunud kättesaadavaks, aga meil tegelikult on vaja neile numbritele sisse vaadata, et aru saada, mida võibolla paremaks teha siis ja võibolla ka hinnastamist kuidagi muuta."