Kuna Euroopa Komisjoni uuring näitab, et reovee peamised mikrosaaste tekitajad on ravimid (59 protsenti) ja kosmeetika (14 protsenti), peavad just nende kahe valdkonna tootjad vee puhtuse eest vastutust kandma hakkama. Nii tuleb mõne aasta pärast ka Eesti ravimi- ja kosmeetikatootjatel kinni maksta suuremate veepuhastusjaamade ümberehitus, et reoveest saaks eraldada ka väiksemad mikroosad. See võib küündida sadadesse miljonitesse eurodesse.

"Eestisuguses riigis on räägitud sajast, on räägitud kahesajast miljonist alginvesteeringust, aga lisaks on ju ka nende puhastusseadmete ja kogu selle süsteemi ülalpidamise kulud, mis siis samuti on pandud nii ravimite- kui kosmeetikatootjate õlule. Ilmselgelt käib see asi üle jõu," ütles ravimitootjate liidu juht Riho Tapfer.

Kui suur saab olema ühe ettevõtte kulu, see selgub sügisel. Kuid juba on kindel, et kallinenud kulud kantakse üle ravimite ja kosmeetika hindadesse. Nii farmaatsia kui ka kosmeetika valdkonna esindajad on nördinud, leides, et vastutavaid osapooli peaks olema teisigi. Muudatuse takistamiseks on töösturid pöördunud Euroopa kohtusse, kuna leitakse, et direktiiv on koostatud lausa vigaste analüüside põhjal.

"Näiteks, kosmeetikasektorile on omistatud aine nimega permetriin, mis üksinda moodustab üle poole kosmeetikasektorile omistatud koormusest. Aga seda ainet ei kasutata kosmeetikatööstuses, seda kasutatakse sügeliste ja täide tõrjeks," rääkis keemiatööstuse liidu kemikaali- ja arendusnõunik Kärt Alaküla.

Eestis kasutatakse palju looduslikku päritolu toorainet, mille puhul on ettevõtetel võimalik taotleda erandit. See tähendab aga omakorda bürokraatiat ja kulu.

"Kui tootjad suudavad tõendada, et nende toodetes ja nende toodete jääkides nende eluea lõpus ei ole mikrosaasteaineid või need on reovees kiiresti biolagundatavad, siis on võimalik need tootjad laiendatud tootjavastutusskeemist välja arvata," ütles kliimaministeeriumi veeteenuse valdkonna juht Katrina Lang.

Neljapäeval kohtuvad seotud osapooled, kes arutavad, kuidas euronõudeid Eestis üle võtta. Tootjavastutussüsteem on osa Euroopa Liidu üldisest suunast panna ettevõtteid rohkem keskkonnamõjude eest vastutama. Tootjavastutus kehtib näiteks rehvi- ja elektroonikatootjatele, peatselt peaks sarnane süsteem loodama ka rõivatööstusele.