Pakosta: enamiku elatisvaidluste otsustest langetab edaspidi tehisaru

Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse koalitsioonileppesse läheb punkt, kus laste elatisraha vaidluste esmase otsuse teeb tehisaru, mille seejärel kinnitab kohtunik. Lisaks soovib justiitsminister Liisa Pakosta muuta perekonnaseadust, et vähendada kohtunike kaalutlusõigust muude asjaolude arvestamisel.
Millised on koalitsioonileppes ettepanekud elatisvõla vaidluste vähendamiseks?
Meie soov on säästa last ja kaitsta paremini laste huve. Meil on kohtus tegelikult ikkagi üle mõistuse palju vaidlusi elatise summa üle. Piltlikult öeldes tuhandete eurode eest vaieldakse 40-eurose vahe üle kuumaksetes.
Ettepanek on selline, et summa väljaarvutamisel me kasutaksime rohkem tehisaru abi. Seda just selleks, et pakkuda vanematele andmepõhine õiglane lahendus.
Me riigina ju teame, kas laps on erivajadusega, kus ta õpib, kus ta trennis käib, millised on vanemate sissetulekud, milline on vanemate varaline olukord, perekonnaseis, kus nad elavad. Nende teadmiste alusel saab teha andmepõhise arvutuse.
Kohtusse minek tegelikult tähendab seda, et kui vanemad lähevad kohtusse vaidlema, siis nad hakkavad üksteist süüdistama. Protokollidesse jäävad istungite jooksul süüdistused, miks üks või teine lapsevanematest on kohutavalt halb. Aga laps loeb ju neid kohtumaterjale hiljem täiskasvanuks saades, ega see kaasa ei aita sellele, mis tegelikult on eesmärk. Tegelikult peaksid mõlemad vanemad pingutama lapse heaolu nimel ja tegema selleks koostööd.
Siin me saame tehisharu kasutada lapse hüvanguks, me saame selle abil teha targemaid ja andmepõhisemaid otsuseid lapse füüsilise ja vaimse tervise heaks. Tegelikult saame säästa ka kahe omavahel vaidleva vanema aega ja raha.
2022. aastast kehtib elatise määramise valem, mis võtab arvesse lapsele eeldatavalt tehtud kulutusi. Tulevikus siis hakkab selle alusel tehisintellekt elatisraha määrama?
Lõpliku otsuse teeb ikkagi alati kohtunik. Me tahaks vähendada kohtus pisiasjade üle vaidlust, kus vanemad tulevad tšekkidega ja hakkavad tõendama, kes on missuguse asja sularaha eest ostnud.
Kohtuniku jaoks ei saa ju seda kunagi tõendada. Sellised vaidlusi on kohtutes tohutult palju ja need vaidlused takistavad hiljem lapsevanemate omavahelist koostööd.
Me vähendaks seda nii-öelda kaalutluse osa ja teeksime rohkem andmepõhiseid otsuseid. Vanemad saaks kohtusse vaidlema minna ainult siis, kui tehisaru poolt kokku kogutud andmed on valed ehk kui seal on faktilisi vigu, mida tuleks parandada. Seda võib ka juhtuda. Aga muidu teeb andmepõhise otsuse projekti tehisaru, kohtunik kinnitab selle, kui tal tundub, et see on täitsa okei.
Me saame säästa last lihase ema ja lihase isa vahelisest väga sageli inetuks kiskuvast vaidlusest.
Ehk siis esimese otsuse summa kohta teeb tehisaru, selle kinnitab kohtunik. Kohtusse vaidlema saab minna ainult siis, kui on faktivead ja siis kohtus elatissummat vaidlustada?
Täpselt nii. Praegu väga suured vaidlused kohtutes on kahe asja üle. Esiteks selle üle, kui palju aega veedab lapsevanem lapsega koos, vaieldakse ka sularaha ostude ja kulutuste üle. See võtab väga palju perede aega ja pingestab suhteid laste ümber.
Teine osa on koht perekonnaseaduses, mida tuleks ka muuta. See nimelt annab kohtunikule võimaluse kaaluda kõiki muid asjaolusid. Ja kui rahaline vaidlus lapse vajadusete üle on juba lahti läinud, siis on kahjuks lapsevanemad väga agarad neid kõiki muid asjaolusid kohtu ette tooma. See ei ole alati lapse huvides. Seda osa tuleb vähendada.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi