Kolmandatest riikidest pärit ja ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibivate kodanike tagasisaatmine pole seni ühenduses väga edukalt kulgenud. Näiteks väljastati möödunud aastal Euroopa Liidus kokku üle 440 000 tagasisaatmise otsuse, millest täitmisele suudeti pöörata ligi 127 000.

Määruse seletuskirjas tunnistatakse, et sarnane trend on Euroopa Liidus püsinud aastaid ja igal aastal jääb 70 protsenti nendest, kelle kohta on väljasaatmise otsus tehtud, lihtsalt liikmesriikidesse edasi. Uue määrusega loodetakse tagasisaatmise süsteeme ühtlustada ning kogu protsessi ka kiirendada.

"See peaks hõlmama ühiseid menetlusi, vastastikust tunnustamist ja selgeid reegleid nii vabatahtliku kui ka sunniga tagasisaatmise kohta. Seetõttu ongi Euroopa Komisjon vaadanud, et see peaks olema määrus, mis kohaldub otse, mitte direktiiv," ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Peeter Tali (Eesti 200).

Kehtiva tagasisaatmise direktiivi järgi saab kolmandast riigist pärit illegaali saata tagasi tema kodakondsusjärgsesse riiki juhul, kui Euroopa Liidul on selle riigiga sõlmitud tagasivõtuleping. Selliseid lepinguid on praeguseks sõlmitud 15 riigiga. Määruse järgi tagasisaatmise mõistet laiendatakse ning sellise lepingu olemasolu ei ole enam määrav.

"Esimene asi on ikkagi saata tagasi sinna, kust see mittekodanik pärit on. Osadesse riikidesse ei saa tagasi saata ja seepärast juba ongi loodud sellised keskused kolmandatesse riikidesse, näiteks Albaaniasse," selgitas Tali.

Liikmesriikide seisukohad selles osas, mida teha oma väljasaatmise vaidlustanud isikutega, aga erinevad. Eesti ei toeta, et välismaalase väljasaatmise tagasisaatmise otsuse saab vaidlustamise ajaks peatada. Põhjendusena tuuakse seletuskirjas välja soodsa pinnase loomine süsteemi ärakasutamiseks. Pikeneb nii tagasisaatmise otsuse täideviimine, suureneb risk, et otsuseid hakatakse massiliselt kohtus vaidlustama. Samal ajal suureneb risk, et tagasisaatmisele määratud isikud lihtsalt radarilt kaovad.

"Need kolmandate riikide kodanikud kasutavad seda lihtsalt venitamisena. Kohtuprotsessid käivad ja siis nad muudkui üritavad ikkagi jääda Euroopasse," sõnas Peeter Tali.

Tali tõdes, et Euroopa ei tule praegu rändetulvaga toime. Lisaks on saanud põgenikest relv hübriidsõjas.