Väljaande Politico nähtud dokumendi kohaselt võidakse siduda madalad tollimäärad vastava riigi jaoks sellega, kas see võtab tagasi enda kodanikud, kes on Euroopa Liidus identifitseeritud kui ebaseaduslikud immigrandid. Sellekohases eelnõu tekstis leppisid esmaspäeva hilisõhtul kokku liikmesriikide valitsusi esindava EL-i Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni läbirääkijad.

Püüdlus siduda kaubandusmeetmed rändepoliitikaga toimub ajal, mil äärmusparempoolsed parteid on kogu Euroopas kasvatanud oma toetust ja survestavad valitsusi tagasisaatmiste jõustamisel karmimalt tegutsema. Praegu saadetakse välja vaid väike osa neist, kellel pole õigus EL-i jääda ja seda paljuski seetõttu, et nende koduriigid keelduvad koostööst.

"Tõsiste ja süstemaatiliste puuduste korral, mis on seotud rahvusvahelise kohustusega tagasi võtta oma kodanikke, võidakse soodustatud riigi jaoks kehtinud sooduskord ajutiselt peatada kõigi või teatud toodete suhtes, mis pärinevad sellest soodustatud riigist, kui komisjon leiab, et tagasivõtmise alane koostöö on ebapiisav," seisab dokumendis.

Tagasivõtuklausli kohandamise rangus oleneb ka riigi arengutasemest, öeldakse dokumendis.

Meetmed, mida rakendataks alles pärast dialoogi riikidega, on kaasatud nn üldiste soodustuste kava (GSP) uuendusse, mis on 50 aastat vana programm, mis võimaldab vaesematel riikidel eksportida kaupu EL-i riikidesse madalamate tollitariifi määradega.

"Osana tööst õiglasema ja tõhusama rändestrateegia loomiseks leppisid kaasseadusandjad kokku ka selles, et GSP soodustused võidakse peatada, kui soodustatud riik ei tee EL-iga koostööd oma kodanike tagasivõtmisel," seisis esmaspäeva hilisõhtul avaldatud EL-i Nõukogu pressiteates.

Programmi läbivaatamine, mille üle on läbirääkimisi peetud üle kolme aasta, on loodud selleks, et aidata neil riikidel oma majandust üles ehitada ning on seotud inimõiguste, töö- ja keskkonnareformide elluviimisega.

Euroopa Liidu riigid on pikka aega kaalunud kaubandus-, arengu- ja viisapoliitika kasutamist, et tagada kolmandate riikide nõusolek tagasi võtta migrante, kes ei ole saanud luba EL-i jääda, kuna avalikkuse rahulolematus olukorraga on kasvamas ja see on viinud paremäärmuslike parteide võitudeni valimistel, märkis Politico.

Ettepanekute vastu oli aga parlament, komisjon ja mõned liikmesriigid, mis kartsid, et see rikub suhted nende peamiste partnerriikidega.

Taani vasaktsentristlik valitsus seadis rände oma 31. detsembril lõppeva eesistumisperioodi põhiküsimuseks. Justiits- ja siseministrid kohtuvad järgmisel esmaspäeval, et arutada viise, kuidas tagada rohkemate inimeste lahkumine EL-ist pärast seda, kui nende viibimisloa taotlused on tagasi lükatud, sealhulgas kolmandates riikides asuvate nn tagasisaatmiskeskuste kaudu.