Advokaadid: sanktsioonireeglite rikkumise eest võib vangi sattuda igaüks

Enamik Eesti ettevõtjaid ei saa aru nende kohustuste ulatusest, mis neil seoses sanktsiooniregulatsioonidega lasuvad, kirjutavad Rauno Kinkar ja Anna-Evgeniya Petrova.
Rahapesu andmebüroo seletab oma juhendis, et rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamise kitsam eesmärk on suunata riike, üksusi, rühmitusi või isikuid järgima rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid, muuta sanktsioneeritud tegevuse jätkamine võimalikult kulukaks ja ebamugavaks või tõkestada sanktsioonide adressaadi vastuvõetamatut tegevust.
See eesmärk on aus ja õiglane ning eriti praeguses geopoliitilises olukorras, kus Venemaa Föderatsioon peab õigusvastast ja täismahulist sõda Ukrainas, ka hädavajalik.
Kahjuks on hiljutised muudatused Eesti sanktsiooniregulatsioonides muutnud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise reeglid naeruväärseks, alavääristades kogu regulatsiooni tõsiseltvõetavust. 27. aprillil 2025 jõustus karistusseadustiku redaktsioon, mis näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse ka ettevaatamatusest sanktsioonide rikkumise eest.
Varasemalt oli võimalik kriminaalkorras karistada isikut vaid tahtliku sanktsiooniregulatsiooni rikkumise eest. Uue sätte järgi saab karistada absoluutselt iga ettevaatamatusest toime pandud sanktsiooniregulatsiooni rikkumise eest.
Seadusemuudatuse algne eesmärk oli kriminaliseerida ettevaatamatusest toime pandud rikkumisi, mis seondusid keelatud strateegilise kauba, näiteks relvade veoga ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamisega. See on ka loogiline, sest kui sa tegutsed strateegilise kauba sektoris, on põhjendatud, et sulle seatakse kõrgem hoolsusstandard kui lillemüüjale Viru väravate ees.
Pärast seadusemuudatuse esimest lugemist tekkis kõikidele üllatuslikult ja hea õigusloome tavaga otseses vastuolus eelnõusse eelmainitud säte, mis laiendab ettevaatamatusest sanktsiooniregulatsiooni rikkumise kriminaliseeritust kõikidele isikutele kõikides oludes.
Teisel lugemisel ütles riigikogu liige Andre Hanimägi (SDE) riigikogu korralisel istungil nõnda: "Seaduse mõte on anda sanktsioonirikkumise kuritegude uurimisalluvus kaitsepolitseilt maksu- ja tolliametile. Mingisugust lisabürokraatiat või midagi muud, et me teeme täiesti uue seaduse või loome täiesti uue põhimõtte, mina siin ei näe." Muide, ettevaatamatuse kriminaliseerimise sisulisest arutelust teise lugemise istungi stenogrammist märke ei leia. Mingit arutelu ei peetud.
Probleem on selles, et enamik Eesti ettevõtjaid ei saa aru nende kohustuste ulatusest, mis neil seoses sanktsiooniregulatsioonidega lasuvad, oleme selles veendunud. On ka täiesti ebareaalne eeldada, et nad kohustuste ulatusest aru saavad.
Seletame. Rahvusvahelisi sanktsioone on mitmeid tüüpe. Mõned keskenduvad konkreetsete kaupade impordi ja ekspordi ning teenuste osutamise keelule, teised aga isikupõhistele piirangutele, näiteks kurikuulus konkreetsete isikute varade külmutamine ja keeld neile ressursse kättesaadavaks teha. Esimesed on sektoripõhised, teised on niinimetatud finantssanktsioonid. Sanktsiooniregulatsioonid kohalduvad sealjuures kõikidele ettevõtjatele, kõikides eluvaldkondades ja kõikidel äritegevuse juhtudel.
Ei tasu lasta ennast eksitada rahvusvahelise sanktsiooni seadusest ja sealsest erikohustusega isikute jutust. Erikohustusega isikul on nimelt lihtsalt mõned täiendavad kohustused seoses finantssanktsioonidega. Finantssanktsioonide täitmise kohustus on tegelikkuses piiramatu ja pole mitte kuidagi seotud ettevõtja erikohustusega isikuks olemisega.
Lisaks eelmainitule eksisteerib ka müstiline Eesti seadustes selges vormis kajastamata sektoripõhine sanktsioon, mida Eesti Vabariigis peavad ilma eranditeta kohaldama kõik isikud kõikidel äritegevuse juhtudel.
Praegust olukorda võib ilmestada järgmiselt. Kui finantssanktsiooni all olev isik ostab saja euro eest lilli ning tasub lillede eest rahaga, siis lillede müüja paneb ettevaatamatusest toime järgnevad kriminaalkorras karistatavad rikkumised:
- Teeb sanktsioneeritud isikule "kättesaadavaks majandusressursi".
- Jätab külmutamata sanktsioneeritud isiku rahalised vahendid.
Täiendavalt saab lillemüüjat väärteo korras karistada ka rahapesu andmebürood eeltoodust teavitamata jätmise eest. See on nonsenss.
Tõhusa rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise ja Eesti inimeste elu üleliigse keerulisemaks muutmise vältimise nimel peab seadusandlus ja igati vajalik arutelu sanktsioonide rikkumise eest karistuse ettenägemisel olema palju mõtestatum, kui see antud juhul oli. Aga praegu on igal juhul nii, nagu on.
Seega, lugupeetud ärimehed ja ärinaised, olge ettevaatlikud, et te endale ettevaatamatusest sanktsioonirikkumise eest kriminaalkaristust kaela ei saa.
Toimetaja: Kaupo Meiel