Justiitsministeeriumi andmetel on Eestis elatisvõlgnikke üle 10 000 inimese. Lapsi, kellel võlgu ollakse, on rohkemgi. Koos intressidega on võla suurus kokku üle 120 miljoni euro ja see summa kasvab.

" Me tegelikult räägime ikkagi ülisuurtest summadest, mis Eestis lastele võlgu ollakse," tõdes justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Riik on  aasta-aastalt juurde kruvinud erinevaid meetmeid, kuidas elatisvõlgnikke paremini pitsitada. Näiteks saab riik elatise mittemaksmisel ära võtta reisidokumendid, sõiduvahendi ning ka kohtutäitur peab tegema üks kord aastas kodus läbiotsimise. Kõik need meetmed pole aga olukorda elatiste maksmisel paremaks muutnud, nentis Pakosta.

"Sageli on korraga kogu summa ära maksmine sellele lapsevanemale, kes võlgu on, ikkagi väga keeruline. Ta on näiteks ise raskes majanduslikus olukorras. Ja kui see kõik tundub talle täiesti ülejõu käiv, siis ta ei maksa mitte midagi," rääkis minister.

Eesmärk on aga, et laps saaks ikkagi vähemalt osa raha kätte. Nii ongi Reformierakonna ja Eesti 200 koostamisel olevasse koalitsioonilepingusse jõudnud ka idee, kuidas motiveerida võlgnikku elatist tasuma.

"Näiteks, kui on inimesel tekkinud elatisvõlg, siis peaks olema seda võimalik tagasi maksta ka osade kaupa. See on üks plaanitav muudatus, et ei jääks laps siis üldse ilma elatiseta," rääkis sotsiaalminister Karmen Joller.

Elatist saab osaliselt tagasi maksta ka praegu, aga praegu ei kaasne osade kaupa tagasimaksel võlgnikule mingit n-ö  präänikut. Plaanitava muudatuse järgi võiks aga osalisel tagasimaksel võlgnik tulevikus ka mingi leevenduse saada, ütles Pakosta.

"Meil ei ole kellelgi plaani, et võla suurust vähendada. Seda plaani ei ole. Ikkagi see võlg on lapse oma ja laps peab kogu selle summa lõppkokkuvõttes kätte saama. Küsimus, kui me lahenduse pakume, on see, et kui vanem maksab osaliselt, siis mingi leevenduse ta sellest saaks, näiteks et tal ikkagi kodu regulaarselt läbi ei otsitaks või et ta saab oma reisidokumendid näiteks tagasi, et tal oleks mingigi motivatsioon kasvõi osaliselt seda raha maksta," selgitas Pakosta.

Praegu kehtivad  riigipoolsed sanktsioonid elatisvõlgnikele nii kaua, kuni lapsevanemad omavahel sõlmivad võlamaksmise kokkuleppe või kui kogu võlg on makstud.

"Eriti siis, kui see vaesus on elatise mitte maksmise põhjuseks, siis tegelikult ei ole täna see elatisvõlgnik ka motiveeritud tööle minema, sest tal absoluutselt kõik arestitakse – elatise puhul on võimalik sissetulek arestida ka nii, et inimesel jääb kätte alla miinimumpalga. Selleks, et see kõik oleks mõistlikumalt korraldatud, on meie õiguse- ja digitöögrupp tõesti välja pakkunud selle, et me kuidagigi soodustaksime osalist elatise maksmist just sellepärast, et laps saaks midagigi kätte," rääkis Pakosta.

Valmiv koalitsioonilepe esitatakse Reformierakonna ja Eesti 200 volikogudele kinnitamiseks sel laupäeval. Seejärel muutub see ka avalikuks.