Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 26. mail kell 22.04:

- Kreml: Lääne otsus lõpetada piirangud Ukraina relvadele on üsna ohtlik;

- Ukraina pidas kinni kuus Venemaa heaks nuhkinud informaatorit;

- Venemaa tegi öösel sõja seni suurima droonirünnaku Ukrainale;

- Trump pahandas Putiniga;

- Venemaal katkestas plahvatus raudteel rongiliikluse;

- Economist: Venemaa valmistub Ukrainat ründama üheaegselt 1000 drooniga;

- Vene ohvitseri väitel sattus Putini helikopter Ukraina droonirünnaku keskmesse;

- Droonirünnak katkestas elektrivarustuse Tuula oblastis;

- Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa drooni- ja keemiatehasele;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit.

Kreml: Lääne otsus lõpetada piirangud Ukraina relvadele on üsna ohtlik

Kreml teatas esmaspäeval, et mis tahes Lääne otsus lõpetada piirangud Ukrainale tarnitava relvastuse laskeulatusele oleks "üsna ohtlik". Eelnevalt teatas Saksamaa, et Kiievi liitlased ei nõua enam kauguspiirangute kehtestamist.

"Kui selliseid otsuseid on tõepoolest langetatud, siis on need täielikult vastuolus meie püüdlustega jõuda poliitilise (rahu) lahenduseni... Need on üsna ohtlikud otsused, kui need on langetatud," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vene ajakirjanikule Aleksandr Junaševile.

Saksa kantsler Friedrich Merz ütles varem esmaspäeval, et lääneliitlased ei sea enam Ukrainale tarnitavatele relvadele tegevusulatuse piiranguid. 

"Ukrainale tarnitavatel relvadel ei ole enam lubatud tegevusraadiuse piiranguid – seda ei sea enam britid, prantslased, meie ega ameeriklased," ütles Merz. "See tähendab, et Ukraina saab ennast nüüd kaitsta, rünnates näiteks Vene sõjaväe positsioone Venemaa pinnal... Mõne üksiku erandiga Ukraina seda seni ei teinud. Nüüd võivad nad seda teha."

Ukraina pidas kinni kuus Venemaa heaks nuhkinud informaatorit

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas esmaspäeval, et pidas kinni mitu inimest, sealhulgas ka teismelise, kes tegutsesid Moskva informaatoritena ning aitasid Venemaal korraldada rünnakuid Ukraina vastu.

SBU kohaselt paljastati viiest noorest koosnenud agentide võrgustik, kes nuhkisid erinevates oblastites Venemaa kasuks.

"Noorim neist on 16-aastane, vanim 23," märkis teenistus.

Nii Ukraina kui Venemaa süüdistavad teineteist noorte, sealhulgas ka teismeliste värbamises sabotaaži jaoks.

"Juurdlus leidis, et agentide rühm sisaldas üht õpilast Zaporižžjast, tema kohalikku naistuttavat ning viimase korterikaaslast," lisas SBU. Lisaks töötas nendega koos veel kaks Harkivist pärit venda.

"Pärast distantsilt värbamist anti agentidele ülesanne valmistada ette koordinaadid rünnakutele Ukraina kaitserajatiste vastu," seisis avalduses.

Julgeolekuteenistuse kohaselt liikusid kahtlusalused, kes riigireetmises süüdimõistmise korral võivad minna eluks ajaks trellide taha, olid reisinud linnades, kus pargitud autodest filmiti võimalikke sihtmärke.

SBU teatas eraldi veidi hiljem, et pidas kinni veel ühe informaatori, sedapuhku 57-aastase mehe Mõkolajivi oblastist. Teda süüdistatakse Venemaa abistamises rünnakute koordineerimisel Lõuna-Ukrainas.

Julgeolekutöötajate sõnul oli tema ülesanne leida ja seejärel edastada koordinaadid kontrollpunktide ja teiste asukohtade kohta, kus sõjaväelased kogunevad.

Venemaa tegi öösel sõja seni suurima droonirünnaku Ukrainale

Venemaa relvajõud ründasid ööl vastu esmaspäeva Ukrainat 355 drooniga, mis on enam kui kolm aastat kestnud sõja suurim droonirünnak, teatas Ukraina õhuvägi esmaspäeval. Esialgsete andmete kohaselt sai õhurünnakutes viimase 24 tunni jooksul eri piirkondades surma vähemalt kuus ja vigastades 24 inimest.

Venemaa oli alates pühapäeva õhtust Ukraina vastu välja lasknud 355 Shahed-tüüpi ründedrooni ja peibutist ning üheksa tiibraketti, varasem rekord pärines eelmisest ööst, kui Ukraina suunas saadeti 298 ründedrooni.

Ukraina relvajõudude teate kohaselt tulistati alla 233 drooni ja kõik üheksa pommituslennukitelt Tu-95MS välja lastud H-101 (v.k. X-101) tiibraketti. 55 drooni suunati ümber elektroonilise sõjapidamise vahendite abil.

Harkivi oblastis Kupjanskis hukkus kaks inimest, kui Vene väed käivitasid ulatusliku rünnaku, mille kasutasid lennukipomme, erinevat tüüpi droone ja suurtükituld. Harkivi oblasti kuberneri Oleh Sõniehubovi sõnul sai vigastada veel kolm tsiviilisikut.

Kupjanski rajoonis sai Vene õhurünnakutes kahjustada 39 maja, ettevõtet, autoremonditöökoda, kauplust ja kaks sõidukit. Samuti sai kannatada muu infrastruktuur, sealhulgas elektriliinid Bohoduhivi rajoonis ja tsiviilettevõte Harkivi rajoonis.

Donetski oblastis sai kuberner Vadõm Filaškini sõnul Venemaa rünnakutes vigastada kuus tsiviilisikut.

Hersoni oblastis hukkus üks inimene ja neli said haavata, kui Vene väed pommitasid ja ründasid droonidega vähemalt 30 asulat, sealhulgas Hersoni linna.

Rünnakutes kahjustati kahte korterelamut, 11 maja, gaasitorustikku, mobiilimasti ja mitut sõidukit. Kuberneri sõnul olid sihikule võetud ka sotsiaalse infrastruktuuri objektid.

Zaporižžja oblastis sai kaks tsiviilisikut vigastada, kui Vene väed tegid 12 asulale kokku 419 rünnakut, sealhulgas 26 õhurünnakut ja üle 250 droonirünnaku. Võimud teatasid mitmes linnas majadele, autodele ja tsiviilinfrastruktuurile tekitatud kahjustustest.

Odessa oblastis sai 14-aastane teismeline Velõkodolõnske külas Venemaa droonirünnakus vigastada. Odessa rajoonis hävis 100-ruutmeetrine elamu ning mitu hoonet, garaaži ja sõidukit said kahjustada või hävida, ütles oblasti kuberner.

Kiievi oblastis algatas Venemaa öösel järjekordse kombineeritud raketi- ja droonirünnaku, teatasid kohalikud võimud. Vigastatutest ei teatatud, kuid plahvatused kahjustasid kolme maja ja mitut abihoonet Borõspili rajoonis, ühte maja Fastivi rajoonis ja ühte autot Butša rajoonis. Õhukaitse tõrjus mitu saabuvat drooni või raketti ja ükski kriitilise tähtsusega taristuobjekt tabamust ei saanud.

Dnipropetrovski oblastis sihtisid Vene väed Nikopoli ja ümbritsevaid asulaid Gradi rakettide, suurtükitule ja droonidega, kahjustades nii elamuid kui ka sõidukeid. Sõnelnõkove rajoonis tabas FPV-droon kahte maja. Ohvritest ei teatatud.

Hmelnõtskõi oblastis tegid Vene väed kuberner Serhii Tjurini sõnul teist ööd järjest rünnaku piirkonna vastu. Vigastatutest ei teatatud, kuid mitu maja ja ettevõtet said kahjustada.

Mõkolajivi oblastis hukkus kaks tsiviilisikut ja sai vigastada kuus inimest ulatuslikus droonirünnakus Mõkolajivi linnale, ütles kuberner Vitali Kim. Kolm vigastatut viidi haiglasse ja nende seisund on raske. Eraldi intsidentides tabasid öösel FPV droonid Kutsurubi ja Otšakivi kogukondi. Nendes piirkondades inimohvritest ei teatatud.

Sumõ oblastis hukkus üks inimene ja sai vigastada kaks inimest eraldi drooni- ja suurtükirünnakutes üle kogu oblasti, teatasid kohalikud võimud. Vene väed tegid 33 asula vastu kokku 80 rünnakut, kasutades liugpomme, raketiheitjaid ja FPV-droone. Hotini ja Romnõi kogukondades said kahjustada majad ja infrastruktuur.

Tšerkassõ oblastis tulistas Ukraina õhutõrje öö jooksul alla 25 drooni. Ohvritest ei teatatud, kuigi varasemate rünnakute plahvatuse lööklained kahjustasid Umani asulas aknaid ja infrastruktuuri.

Vastuseks Venemaa rünnakutele tõstis Poola öösel taas õhku oma sõjalennukid. Poola relvajõudude andmetel on see teine ​​järjestikune öö, mil Poola õhutõrje on Venemaa kauglennuväe tegevuse tõttu kõrgendatud valmisolekus. Varssavi on korduvalt sarnaseid meetmeid rakendanud Venemaa suuremate rünnakute ajal Ukrainale.

Trump pahandas Putiniga

USA president Donald Trump väljendas pühapäeval tõsist rahulolematust Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini tegevuse suhtes pärast Vene vägede nädalavahetusel korraldatud õhurünnakut Ukrainale ning ähvardas uute sanktsioonide kehtestamisega.

"Ma ei tea, mis temaga lahti on. Mis kurat temaga juhtus? Eks? Ta tapab palju inimesi. Ma pole selle üle õnnelik," ütles Trump ajakirjanikele Morristowni lennujaamas New Jerseys, valmistudes Washingtoni naasma.

Trumpi kommentaar järgnes Venemaa kõigi aegade suurimale õhurünnakule, kui Ukrainat tabas ööl vastu pühapäeva 367 drooni ja raketti, mis tapsid vähemalt 12 inimest ja vigastasid kümneid.

Trump on püüdnud veenda mõlemat poolt kolm aastat kestnud sõjas relvarahu sõlmima ning ta rääkis Putiniga eelmisel nädalal üle kahe tunni.

"Mul on alati olnud väga head suhted Venemaa Vladimir Putiniga, kuid temaga on midagi juhtunud. Ta on täiesti HULLUKS läinud!" kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social. "Ta saadab linnade pihta rakette ja tapab inimesi ning see ei meeldi mulle üldse," lisas ta.

Lisaks ütles Trump, et Moskva soov kogu Ukraina vallutada võib viia Venemaa hävinguni.

"Ma olen alati öelnud, et ta tahab KOGU Ukrainat, mitte  ainult tükki sellest, ja võibolla see osutub õigeks, kuid kui ta seda teeb, viib see Venemaa languseni!" kommenteeris ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus maailma juhte pühapäeval üles suurendama oma survet Putinile, kui Venemaa teist ööd järjest kestnud rängad rünnakud Ukrainale tapsid vähemalt 12 inimest, nende seas kaks last.

"Ilma tõeliselt tugeva surveta Venemaa juhtkonnale ei saa seda julmust peatada. Sanktsioonid aitavad kindlasti," ütles Zelenski sotsiaalmeedias. Ta kutsus USA-d, Euroopa riike ja teisi otsustavusele, et sundida Moskva sõda lõpetama. 

Trump ütles vastuseks ajakirjaniku küsimusele, et ta "täiesti" kaalub USA sanktsioonide suurendamist Venemaale vastuseks viimase korraldatud vägivallale.

See on vastuolus USA välisministri Marco Rubio kommentaariga lõppenud nädalal kongressi kuulamisel, kus ta ütles, et Trump usub, et kui praegu hakata Venemaad sanktsioonidega ähvardama, lõpetab ta rääkimise.

Trump teatas esmaspäeval pärast kahetunnist telefonivestlust Putiniga, et Moskva ja Kiiev alustavad "koheselt läbirääkimisi relvarahu suunas". Putin teatas ainult ebamäärasest ettepanekust töötada välja "memorandum", milles esitatakse Moskva eeltingimused rahule.

Merz: Putin peab pakkumist kõnelusteks nõrkuse märgiks

Vene režiimi juht Vladimir Putin peab pakkumisi sõjategevuse lõpetamiseks Ukrainas nõrkuse märgiks, ütles esmaspäeval Saksa kantsler Friedrich Merz.

Merzi sõnul on Kremli juht reageerinud diplomaatilistele püüdlustele sõda lõpetada varasemast karmima sõjategevusega.

"Putin peab kõneluste pakkumisi ilmselgelt nõrkuse märgiks," ütles Merz Saksa ringhäälingule WSR.

USA president Donald Trump pakkus eelmisel nädalal Ukraina-Vene võimalike otsekõneluste toimumiskohana välja Vatikani. Itaalia valitsus kinnitas, et katoliku kiriku pea on valmis kõnelusi korraldama. Vene välisminister Sergei Lavrov ütles seepeale, et ei oleks elegantne, kui katoliku kirik vahendaks kahe valdavalt õigeuskliku riigi läbirääkimisi.

Merz ütles esmaspäeval, et Ukraina toetajad läänes on üritanud kasutada Venemaa ja Ukraina kõneluste saavutamiseks kõiki nende käsutuses olevaid diplomaatilisi võimalusi.

"Viimase kolme nädala jooksul ei saa keegi meid tõsiselt süüdistada, et me ei oleks kõiki olemasolevaid diplomaatilisi võimalusi ammendanud," ütles kantsler, kelle sõnul Ukraina toetajad on teinud kõike "peale valge lipu heiskamise".

"Kui isegi pakkumine kohtuda Vatikanis ei saa (Putini) heakskiitu, peame olema valmis, et see sõda kestab kauem kui keegi meist sooviks või ette oskaks kujutada," ütles Merz.

Zelenski väisab kolmapäeval Berliini

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastab kolmapäeval Berliini, kus kohtub Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga, vahendab portaal Unian Spiegelit.

Venemaal katkestas plahvatus raudteel rongiliikluse

Venemaal Belgorodi oblastis plahvatas pühapäeval raudtee alla pandud lõhkeseadeldis, kui rong üle selle sõitis, teatab kuberner Vjatšeslav Gladkov.

"Novõi Oskoli rajoonis on hädaolukord. Esialgse teabe kohaselt sõitis rong üle rööbaste alla paigutatud lõhkeseadeldise. Selle tagajärjel toimus plahvatus. Ohvreid pole," teata kuberner.

Gladkov lisas, et plahvatus kahjustas raudtee kontaktvõrku ning rongiliiklus peatati.

"Kõik hädaabiteenistused töötavad sündmuskohal. Informatsiooni täpsustatakse," lisas ta. 

Russische Nachrichten berichten, dass in der Nähe von Nowy Oskol eine Eisenbahnstrecke nebst Zug zerstört wurde. In der gesamten Region Belgorod wurden mehrere Bahnstrecken von ukrainischen SoF und Partisanen beschädigt oder vorübergehend zerstört. Der Bahnverkehr ist gestört. pic.twitter.com/D74tZpuJNH

— Andy Schneider (@AndySch64494719) May 26, 2025

Telegrami kanali SHOT andmetel juhtus intsident veidi pärast kella 18.00 kohaliku aja järgi. Plahvatus põhjustas elektriliini toe kokkuvarisemise, mis kahjustas ka raudtee kontaktvõrku.

Economist: Venemaa valmistub Ukrainat ründama üheaegselt 1000 drooniga

Venemaa on hoogsalt suurendanud oma Shahed-tüüpi kamikaze-droonide tootmist ja valmistub ründama Ukrainat üheaegselt rohkem kui 1000 drooniga, teatas väljaanne The Economist.

Kui vaid aasta tagasi peeti 30 drooniga rünnakut Ukraina vastu erakordseks, siis praegu saadab Venemaa ühe öö jooksul teele paarsada mehitamata lennumasinat, tõdes The Economist.

Ööl vastu pühapäeva, 25. maid korraldas Venemaa sõja suurima droonirünnaku Ukrainale, kasutades korraga 298 ründedrooni.

2024. aastal tootis Venemaa keskmiselt umbes 300 Shahed-drooni kuus. Praegu valmib selline kogus droone vähem kui kolme päevaga.

Ukraina kaitseministeeriumi andmetel soovivad venelased jõuda tootmismahuni 500 Shahedi päevas. 

Economist hoiatas, et kui venelased saavutavad oma eesmärgi, siis võivad  tuhande drooniga rünnakud Ukraina vastu muutuda reaalsuseks.

Ukraina insenerid on ajakirjanikega rääkides tunnistanud, et neid teeb kõige murelikumaks see, kuidas Vene droone nüüd juhitakse. Modifitseeritud droonid ei lase enam ennast segada Ukraina elektroonilise sõjapidamise süsteemidest, kuna nad ei sõltu GPS-ist. Neid droone juhib tehisaru ja kasutatakse Ukraina mobiilse interneti võrke.

Lisaks juhitakse mõningaid Vene droone Telegrami robotite abil. Ukraina inseneride sõnul saavad Vene droonioperaatorid kõik lennuandmed reaalajas.

Vene ohvitseri väitel sattus Putini helikopter Ukraina droonirünnaku keskmesse

Vene kõrge ohvitser väitis nädalavahetusel, et Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini helikopter sattus 20. mail, kui Putin Kurski oblastit külastas, Ukraina droonirünnaku keskmesse.

"Me osalesime samaaegselt õhutõrjelahingus ja tagasime presidendi kopterilennu turvalisust," ütles Vene õhutõrjediviisi ülem, kindralmajor Juri Daškin Vene riigitelevisioonis, keda tsiteeris Venemaa uudisteagentuur RBC pühapäeval, 25. mail. "Helikopter oli sisuliselt massiivsele droonirünnakule reageerimise keskmes," lisas kindral.

Vene väed hävitasid operatsiooni käigus mitu Ukraina drooni, väitis kindral Daškin. "Ülesanne täideti," ütles ta. "Vaenlase droonide rünnak tõrjuti ja kõik õhusihtmärgid tabati."

Putin külastas Kurskit selle nädala alguses, mis oli tema esimene teadaolev visiit Kurski oblastisse pärast seda, kui Vene väed vallutasid märtsis tagasi suurema osa Ukraina hõivatud aladest selles piirkonnas.

Ukraina alustas piiriülest sissetungi Kurski oblastisse 2024. aasta augustis, mis tähistas esimest ulatuslikku välisvägede sissetungi Venemaa territooriumile pärast Teist maailmasõda. Märkimisväärne osa territooriumist oli Ukraina kontrolli all kuni Venemaa eduka vastupealetungini märtsis, milles osalesid ka Põhja-Korea väed.

Ukraina pole Venemaa väiteid kommenteerinud. Kui Vene poole väide peaks paika pidama, viitaks droonirünnaku ajastus sellele, et Ukraina vägedel oli Putini sõjapiirkonnas viibimise kohta eelinfo. Kreml ei avalikustanud reisi enne, kui Putin oli piirkonnast lahkunud.

Elegantses ülikonnas Putin kohtus teisipäeval oma visiidi ajal vabatahtlike, omavalitsusjuhtide ja Kurski oblasti kuberneri Aleksandr Hinšteiniga. Samuti inspekteeris ta Kursk-II tuumaelektrijaama ehitust. Märtsis Kurski oblastis ühte relvajõudude juhtimispunkti külastades kandis ta oliivrohelist sõjaväevormi.

Arvati, et Putin reisis Mi-17 helikopteriga, mis on nõukogudeaegse Mi-8 edasiarendus. Mi-17 suudab vedada kuni 30 reisijat või neli tonni lasti. See on varustatud kaitsesüsteemidega, sealhulgas infrapunahävitusseadmetega, raketilaskeseadeldistega ja kaitstud soomusplaatidega kriitiliste komponentide ümber, mis on loodud soojuskaameraga varustatud rakettide ja käsirelvade tule tõrjumiseks.

Kopteri kaitsesüsteemid ei ole aga tavaliselt koordineeritud droonirünnakute vastu piisavalt võimsad, mistõttu on riskantsete lendude jaoks vaja eskort- ja maapealset kaitset.

Rünnaku alla sattumine tähistaks üht kõige otsesemat katset Putinit isiklikult tabada pärast sõja algust.

Teadet vahendanud Ukraina väljaanne The Kyiv Independent märkis, et ei suuda Venemaa väidet iseseisvalt kinnitada ja Vene kindral ei esitanud selle kohta ka mingeid tõendeid.

Ukraina vaatlejate hinnangul võisid need väited olla katse koguda Venemaa liidrile toetust, kujutades teda tihedamalt lahingutegevusega kokku puutuvana.

Erinevalt Ukraina presidendist Volodõmõr Zelenskist, kes külastab sageli oma vägesid rindejoonel, on Putin viimase kolme aasta jooksul suures osas lahingutsoone vältinud.

Droonirünnak katkestas elektrivarustuse Tuula oblastis

Venemaa Tuula oblastit ööl vastu esmaspäeva tabanud droonirünnak põhjustas regioonis elektrikatkestuse.

Venemaa Telegrami kanalite teatel oli öö jooksul Tuula linna kohal kuulda suurt hulka plahvatusi. Mjasnovi linnaosas tekkisid pärast plahvatusi ajutised elektrikatkestused. Elanikud teatasid ka kiirabiautodest, mis suundusid äärelinna piirkondadesse.

Sotsiaalmeedia kasutajad jagasid ka videot, mis näitas droonirünnaku ajal maapinnal toimunud plahvatust. Telegrami kanali Ostorožno, Novosti! andmetel pole rünnaku kohta veel ametlikku teavet.

Telegrami kanali Yož andmetel teatasid Tuula oblasti mitme linna elanikud massilisest elektrikatkestusest. Enne seda oli taevas kuulda 14 plahvatust.
Elektrikatkestus mõjutas Aleksini linna ja mitut Tuula linna rajooni.

"Privokzalnõi rajoonis kadus pühapäeval, 25. mail kell 23.10 elekter seitsmel tänaval. Spetsialistid tegelevad praegu katkestuse tagajärgede likvideerimisega. Elektrikatkestuse põhjus pole veel kindlaks tehtud. Novomoskovskis oli kuulda droonidele sarnaseid helisid," seisis teates.

Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa drooni- ja keemiatehasele

Ukraina korraldas ööl vastu esmaspäeva droonirünnaku Venemaal Tatarstanis asuvale Jelabuga droonivabrikule ja keemiatehasele Ivanovo oblastis.

Kohalikud elanikud teatasid õhutõrjetulest ja droonide lennust Jelabuga linna kohal pühapäeva õhtul, kirjutasid Astra ja Baza kanalid sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram.

Nn Alabuga erimajandustsoonis asub Shahed-tüüpi droone tootev tehas ja Ukraina väed on seda täiemahulise sõja ajal korduvalt rünnanud. Pole selge, kas Vene-Ukraina piirist umbes 1000 kilomeetri kaugusel asuv rajatis sai viimases rünnakus kahjustada.

Ivanovo oblastis teatasid kohalikud võimud droonirünnaku nurjamisest Kinešma linnas, kus droonitükid olevat kukkunud tööstuspiirkonda. Ohvritest ei teatatud. Droonide sihtmärgiks oli Dmitrijevski keemiatehas, teatas Astra kohalikele elanikele viidates. Ukraina ametniku Andri Kovalenko sõnul toodab tehas komponente Venemaa relvadele, täpsemalt rakettidele.

Overnight, Ukrainian attack drones struck Russia's Dmitrievsky Chemical Plant, a major production facility in the city of Kineshma.

The local government confirmed that at least one drone hit the facility, located nearly 500 miles (800 km) from the Ukrainian border. pic.twitter.com/mcyoT08Hq3

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) May 26, 2025

Kinešma asub umbes 750 kilomeetri kaugusel Venemaa-Ukraina piirist.

Teated rünnakutest Venemaa tööstusrajatiste vastu tulevad ajal, mil Moskva on intensiivistanud oma õhurünnakuid Ukraina linnade, sealhulgas Kiievi vastu.

Venemaa kaitseministeerium väitis esmaspäeval, et nende väed tulistasid 25. mai õhtul kella kümne ja 26. mai kella kaheksa vahel alla 148 Ukraina drooni.

Kohalike võimude sõnul oli 25. mail Ukraina droonirünnak suunatud ka Moskvale.

Venemaa võimude teatel suleti öösel ajutiselt Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski ning, Nižnekamski, Kaluuga, Nižni Novgorodi, Jaroslavli ja Tšerepovetsi lennujaamad.

Ukraina sõjavägi pole rünnakuid veel kommenteerinud ja väljaanne The Kyiv Independent ei saanud Venemaa ametnike esitatud väiteid kinnitada.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 981 850 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

- tankid 10 858 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 22 641 (+8);

- suurtükisüsteemid 28 320 (+51);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1397 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1171 (+2);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 37 631 (+264);

- tiibraketid 3256 (+53);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 49 843 (+92);

- eritehnika 3902 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.