Läänemerel on olukord muutunud agressiivsemaks. Möödunud nädalal eskortis Eesti merevägi Soome lahel meie majandusvetest välja Vene varilaevastiku tankeri Jaguar. Seda saatsid kaks Vene hävituslennukit.

"See näitab, et Venemaa on läinud närvi. Venemaale on väga oluline majanduslikult, et see nafta ja gaasi eksport toimuks. Suures osas toimub see läbi varilaevade ja väga suures osas, kuskil 60 protsenti, käib see läbi Soome lahe. Meie meetmed, meie valmisolek on näidanud neile, et me oleme valmis sekkuma ja see oli esmakordne tegelikult kui Venemaa saatis üles hävitaja, mis tuli ka NATO õhuruumi ja see oli väga selgelt planeeritud operatsioon. Selles mõttes, et nad on valmis esiteks kaitsma oma varilaeva sõjaliselt ka NATO vastu ja teiseks et nad üldse sidusid ennast varilaevastiku külge," lausus välisminister Margus Tsahkna.

Mereväe ülema asetäitja Johan-Elias Seljamaa sõnul käitus merevägi Jaguari juhtumi puhul professionaalselt.

"Eesti mitte mingil hetkel ohus ei olnud. Sellel hetkel, kui me laevaga raadio teel ühenduses olime ja sellel hetkel kui need hävitajad tulid, oli täiesti erinev ajahetk," kinnitas Seljamaa.

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu sõnul järgis Eesti oma tegutsemisega Soome eeskuju ja operatsioon õnnestus mõõdukalt.

"Soome teadupärast Estlink2 kaabli katkestamist ju võttis jõulisi samme ja pardus. Me tegime kuu aega tagasi seda edukalt, nüüdne operatsioon õnnestus ainult juhul, kui selle eesmärk oligi ennetada heidutada või tõkestada. Ülejäänud Läänemere riigid on varilaevastiku tõkestamisel passivsed," ütles Oidsalu.

Oidsalu tõi välja, et merel võiks olla rohkem koostööd Eesti, Soome ja teiste riikide vahel.

"Meil on algatud siin NATO mereturbeoperatsioon jaanuaris Läänemerel Baltic Sentry, Balti Vahimees, aga me ei ole väga näinud selle tagajärjel aktiivsemat sekkumist teistelt rikidel peale Soome ja Eesti. See laiem küsimus ongi siin, et kas teised peaksid äkki natukene rohkem tegema ja kas see üldine strateegia või taktika merel võiks olla ka rohkem kooskõlastatud riikide vahel," lausus Oidsalu.

Soome lahes sõidab nädalas 600 laeva, kõikidele laevadele tehakse taustakontrolli, varilaevastiku omasid selgub sellega on umbes 70, kuid enamasti toimub laevaliiklus vastavalt reeglitele, ütles Seljamaa. Kahtlasi laevu saab kontrollida ikkagi vahetult merel.

"Selleks me peame olema merel, nägema ja täpselt kohal olema nendel merealadel, mis olulised on ja selleks on alati rohkem ressurssi vaja. Selleks, et mereolukorra teadlikkust luua, on vaja laevu," sõnas Seljamaa.

Euroopa Liit võttis teisipäeval vastu 17. Moskva-vastase sanktsioonide paketi, mis kahekordistab sanktsioonide all olevate varilaevastiku laevade arvu. Nende hulgas on ka Jaguar. Sanktsioonide nimekirja lisati veel 189 laeva.

"Kokku nüüd on 342 nimekirja pandud laeva. Mida see siis tähendab, on see, et kõigepealt Euroopa Liidu liikmesriigid vähemalt, kui me räägime Euroopa sanktsioonidest, ei saa ja ei tohi teha mingit koostööd nende laevade teenindamise võtmes ja see iseenesest piirab nende laevade manööverdamise võimet ehk ei tohi minna kuskil sadamatesse, territoriaalvetesse ehk siis see juba iseenesest kimbutab väga palju ja kui vaatame enda nurga pealt, siis me juba eelmisest suvest kontrollime laevade dokumentatsiooni," ütles Tsahkna.

Varilaevastikus on umbes 500 laeva, mis aitavad Venemaa sõjamasinat rahastada.

"Venemaa eelarves on keskmiselt kuskil 20-30 protsenti naftatulud ja umbes selline on see tegelikult tänane n-ö sõjalise valdkonna kulude osatähtsus nende eelarves. Mis tähendabki seda, et seda sõda ei oleks võimalik finantseerida, kui Venemaa ei teeniks nafta peal nii suurt tulu," sõnas Eesti Panga välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.

Varilaevastiku vajadus tekkis 2022 aastal, kui Vene naftale kehtestati 60 dollariline hinnalagi. Vene naftat müüa soovivad ettevõtted ostsid seejärel kokku vanu keskkonnaohtlikke tankerilogusid, et saaks müüa naftat näiteks Hiina ja India firmadale, kes olid nõus hinnalaest kõrgemalt maksma. Varilaeva operaator on sisuliselt n-ö tankist, kellelt pole võimalik välja nõuda näiteks õnnetuse korral miljardi dollarini ulatuvaid keskonnakahjusid. Loomulikult tuleb varilaevastiku vastu võidelda, ütles Luikmel. Kuna aga Uurali nafta hind on tänaseks langenud alla 60 dollarilist hinnalage, saab sellega taas vabalt kaubelda.

"Nüüd on Lääne ettevõtjatel jälle võimalik täiesti legaalselt hakata teenindama oma tankeritega Venemaa nafta eksporti ja tundub, et seda on ka tehtud, sest aprilli viimastel nädalatel oli umbes 40-50 protsenti juba Venemaa naftaekspordi teenindatud enam mitte varilaevastiku, vaid tegelikult selle legaalse Kreeka tankeri või mõne teise Lääneriikide tankeri poolt," lisas Luikmel.

Eelkõige mõjutaks Venemaad uus ja senisest palju madalam nafta hinnalagi, ütles Luikmel.