Laevateed tähistavad poid pani Eesti piirivalve Narva jõele tavaliselt mai algul. Eelmise aasta mais viis Vene piirivalve pooled poid minema, väites, et need olid Venemaa vetes.

Piiriintsidendist on juba aasta möödas, uus navigatsioonihooaeg Narva jõel alanud, kuid selgust, kus poid asuma peaksid, kas Venemaa varastatud poid tagasi annab ja millal need Narva jõele taas paigaldada saab, pole siiani.

Olukorrale praktilise ja konstruktiivse lahenduse leidmiseks lepiti selle aasta märtsis kokku Eesti ja Venemaa piiriesindajate kohtumine. Eesti soovis kohtumisel kuulda Venemaa seisukohti ja oma positsiooni selgitada, et navigatsioonipoid peavad ikkagi asuma laevateel. Nüüdseks on mitu kohtumist olnud, kuid mingit arengut pole toimunud.

"Praeguseks sellist kahepoolset kokkulepet ei ole, mis võimaldaks kõik need poid sinna vette panna. Eesti pool on Venemaale esitanud oma ettepanekud, nüüd on aeg, et Venemaa tuleks ka kuidagi vastu selles osas, et hakata konstruktiivselt koostööd tegema," ütles siseminister Igor Taro.

"Siiamaani seda täiel määral me ei näe, praktiliselt ei näegi seda. Nad lükkavad lihtsalt hulga ettepanekuid tagasi, ei põhjenda seda kuidagi, ei argumenteeri," lisas Taro.

PPA piiriesindajate läbirääkimisi enne nende lõppu ei kommenteeri. Samuti ei saa PPA täpsemalt öelda, mitu kohtumist esindajatel veel ees seisab. Siseministri hinnangul ei saa selgusetus kaua kesta.

"Lõpuks, kui kahepoolset kokkulepet ei sünni, siis ikkagi Eesti saab oma territoriaalvetesse need poid  panna. Kui need on paigaldatud, siis saab jälgitud, et nad ka seal olemas on, sealhulgas Frontexi kolleegide abiga," sõnas Taro.

Tavaliselt paigaldas Eesti piirivalve Narva jõele 50 navigatsioonipoid. Eriti oluline on poide olemasolu Narva jõe kitsamates kohtades.