Suurte kogemustega Järvamaa roosikasvataja Ülle Lepp ütles, et tema roosid olid kogu suve võimsad ja hea tervise juures. Laupäevast ilusat sügisilma kasutas ta tulbisibulate mahapanekuks, samuti tuli üks roos asendada hortensiaga ning äraõitsenud roosiõied maha lõigata.

"Mina roose talveks tagasi ei lõika, ainult mõningad väga peenikesed võrsed lõikan põõsast välja. Ja tumepunased pikad-pikad võrsed, need ma lõikan talveks lühemaks 15–20 sentimeetrit, et nad jõuaksid ära puituda. Roosi tuleb ka katta, kes tahab ja viitsib, aga mina roose ainult muldan kas mullaga või multšiga, et pookekohta kaitsta külma eest," rääkis Lepp.

Kirna mõisa aednik Eneli Käger ei soovita tulbisibulate mahapanekuga kiirustada, enne tuleks ära oodata üks korralik öökülm. Aga kuna Kirnas on kogused suured ja peenardesse läheb segamini nii tulpe, nartsisse kui ka hüatsinte, millel kõigil on erinev mahapanekuaeg, leiti kuldne kesktee ja selle töö tegemiseks kasutati ära vihmavabad päevad.

"Tulbi jaoks oleks meie tingimustes mahapanekuks õige enam-vähem septembri lõpp kuni oktoobrini välja. Muld peaks olema pluss üheksa kraadi, siis ta ei hakka liiga vara kasvama. Kui ta liiga vara hakkab kasvama, siis kevadel juhtub see, et kevadised külmad on tal nina välja lükanud ja lõhuvad tal selle otsa ära. Ja siis hakkavad tulbid haigeks jääma. Ja selle vältimiseks me paneme liiva ja tuhasegu peale," lausus Käger.

"Mahapaneku kõikide seemnete ja sibulate puhul kehtib üksseesama reegel: pannakse kolme sibula või seemne sügavusele. Tulbisibul on kusagil kaks ja pool kuni kolm sentimeetrit, panengi kaheksa-üheksa sentimeetri sügavusele," lisas ta.

Kirna mõisa tulbiaias pannakse tänavu talgute korras maha 98 000 sibulat.