Droonimüür, mida ehitab riiki kaitsev Ukraina sõjavägi, hõlmab tuhandeid seire- ja ründedroone, mis on vajadusel valmis tagasi lööma vastase sõjalise pealetungi. Droonimüür, mida politsei- ja piirivalveamet (PPA) kavandab Eesti idapiirile ja nelja suuremasse linna, pole sõdimiseks, vaid rahuaja ülesanneteks.

PPA arendusekspert Hanna Heier rääkis ERR-ile, et idapiiril oleks eesmärk näha droone, mis üle piiri lendavad, ehk põhiliselt salakaubavedajaid.

"Aga kui me räägime linnadest, siis on ikkagi need, kes tekitavad ohtlikke olukordi, näiteks lennuliiklusele või lendavad meie objektide kohal, kus ei ole lendamine lubatud ilma kooskõlastuseta," ütles Heier.

Praegu tegutseb PPA piiril ja linnades mobiilsete tuvastus- ja tõrjeseademetega, droonimüür tugineb statsionaarsele tehnikale.

Droonituvastuse ja tõrje esmase võime loomine maksab umbes 20 miljonit eurot, millest suurema osa moodustab Euroopa Liidu rahastus.

Tuvastusseadmed võimaldavad ühekorraga avastada sadu mehitamata lennumasinaid. Mida nendega peale avastamist ette võetakse, kas juhtimine võetakse üle, pannakse tööle segajad või droon tulistatakse lihtsalt alla, seda PPA julgeolekukaalutlustel ei avalda.

Samuti on saladuseks idapiiri droonimüüri kavandatav kõrgus ja ulatus. Praegu koostatakse hangete tehnilisi kirjeldusi, uuritakse tehnoloogiaid ja suheldakse väliskolleegidega.

Suureks abiks on Ukraina asjatundjad, ütles Heier.

"Ukraina on praegu kõige paremas seisus oma teadmistega, aga me peame arvestama ka sellega, et Ukraina keskkond on natuke teistsugune kui Eestis ja üks ühele me kindlasti seda üle ei saa võtta, aga kohandada kindlasti ja ukrainlased on meid palju aidanud," selgitas ta.

Narva elanikele droonimüüri valmimine suuri muutusi kaasa ei too. Narva asub niigi piirivööndis, kus lennumasinaid juba praegu ilma loata lennutada ei tohi. Tallinna, Tartu ja Pärnu hobilendurid muutuvad droonimüüri tulekuga politseile nähtavaks.

"Võib-olla ongi natukene droonilennutajad mugavaks muutunud ja ei järgi nii palju eeskirju droonide lennutamisel. Kindlasti see saab rohkem tähelepanu, et droonilennutajad peaksid reeglitest kinni," ütles Heier.

PPA kinnitab, et Eesti droonimüür peaks tööle hakkama hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Päris valmis ei saa ta kunagi, kuna droonitehnoloogiad muutuvad ja arenevad pidevalt ja nõnda vajavad ka droonituvastuse ja tõrjeseadmed alalist moderniseerimist.