Lauristin kritiseeris Läänemetsa politsei jälgimiskaamerate pärast

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna auesimees Marju Lauristin kritiseeris SDE esimeest ja endist siseministrit Lauri Läänemetsa seoses politsei jälgimiskaameratega. Lauristini sõnul tegi ta ise Euroopa Parlamendis töötades määruse, mis ütles, et suure ulatusega inimeste jälgimine peab olema kooskõlastatud nii andmekaitsega kui ka kehtestatud eraldi seadusega.
Lauristin ütles pühapäeval SDE üldkogul peetud kõnes, et kui meil juba on tehisaru, siis praegune otsuste tegemise režiim on täiesti kõlbmatu.
"Tehisaru teeb otsuseid sekundite jooksul väga keerulistest asjadest, meie otsustame asju kaheksa aastat ja ikka ei saa ära otsustatud. Ma toon lihtsa näite, kuna ma olin ise sellega seotud. See sama õnnetu lugu politseikaameratega. Vaatan ka sulle, Lauri, otsa. Sa ei tulnud minu käest midagi küsima, kui sinu all nad olid," sõnas Lauristin.
Lauristin meenutas, et kui ta oli Euroopa Parlamendis, siis tegeles ta seal palju ka andmekaitsega ja eraldi direktiiviga, mis inimeste jälgimise reeglid paika pani.
"Ja seal oli öeldud, et liikmesriigid oma seadustes peavad neid ja neid punkte oma seadustes täpsustama. Kus on avalik huvi, kus on reeglid. See oli aasta 2018. Sellest on seitse aastat möödas ja nüüd me ütleme, et "oh issand, mis juhtus". Et meil on kaamerad üleval, äkki ei tohigi?!"
"Määrus ütles selgelt, et suure ulatusega inimeste jälgimine, kui eriti riskitõhus asi peab olema käinud läbi eraldi riskianalüüsist, eraldi läbi andmekaitsest ja peab olema eraldi seadusega määratud. See oli öeldud seitse aastat tagasi. Ma ise tegin ja tean."
Lauristin resümeeris, et otsuste tegemise režiim stiilis "tule eile meile" ehk kus me otsustame täna asju, mis pidid olema otsustatud seitse aastat tagasi, tehisaru ajastul enam ei kõlba.
Sotsid peavad võitma ülejärgmised valimised
Lauristin ütles ka, et kui jätkuvad praegused tendentsid, siis ilmselt võidab järgmised riigikogu valimised 2027 Isamaa, kes teeb kas liidu Mihhail Kõlvarti Keskerakonna või Kristen Michali Reformierakonnaga. SDE eesmärk peaks Lauristini sõnul olema võita ülejärgmised valimised (2031 - toim) ja selleks on vaja liitlasi.
"Piret (SDE peasekretär Piret Hartman - toim) lubas, et me oleme kahe aasta pärast peaministrierakond. Ma julgen kahelda. Ma vaatan iga nädal meie reitinguid ja mitte ainult üldreitingut, vaid valdade kaupa, vanusrühmade kaupa, haridusrühmade kaupa, naiste-meeste ja sissetulekute kaupa. Meil on, mis teeb rõõmu, aga on ka, mis teeb muret. Kui ma vaatan valdade kaupa reitinguid, siis me võime siin üksteist küll kiita, aga valija meid ei kiida."
Lauristin, kes pidas oma kõne üsna SDE üldkogu lõpus nentis, et ta ei kuulnud ühestki sõnavõtust analüüsi selle kohta.
Lauristini sõnul on SDE vaatest hea asi, et erakond on endiselt populaarseim valik kuni 24-aastaste seas, kuid üldkogul noortest ei räägitud.
Lauristini märkis veel, et e-riigis elades ei peaks kartma otsedemokraatiat, vaid minema julgelt selle peale.
"Kui me ise võtame ennast tõsiselt, siis meil on aega, aga me peame valmistuma. Valmistuma selleks, et esiteks, me laseme Eesti ühiskonnal õppida iseenda vigadest järgmiste valimistel. Ja teiseks, me peame olema valmis näitama teed ja otsima liitlasi, et tõelisi muutusi ellu viia. Väärtused on meil olemas, aga tegevusplaani veel hästi pole."
Lauristin hoiatas ka, et tehisaru laialdasem kasutamine annab uusi võimalusi, aga võimendab ka ebavõrdsust.
"Eesti on valmis võtma ja proovima olla "Euroopa valge hiir" tehisaruga koolis. Sealt võib tulla väga suurepäraseid tulemusi, aga tehisaru võimendab kõike, sh ebavõrdsust. Et kui tehisaru võimendab andekust ja usinust ühelt poolelt, siis mida teha, et ta ei võimendaks mahajäetust."
Toimetaja: Urmet Kook