Varguste tõttu pannakse kauplustes kauba külge üha rohkem turvaelemente
Toidukauplused on hädas sarivarastega, kes on muutunud üha jultunumaks. Sel aastal on politsei registreerinud juba üle 3200 poevarguse, mida on 600 võrra rohkem kui eelmisel aastal sama aja jooksul. Kauplused püüavad varastele vastu saada lisaturvameetmete kasutuselevõtuga.
Poeskäijad on viimasel ajal märganud turvaelemente täiesti ootamatutes kohtades.
Kui alkoholipudelite ja kodutehnika külge on turvaelemente pandud juba aastaid, siis nüüd on toidukauplused varguste arvu kasvu tõttu sunnitud märgistama ka selliseid tooteid nagu näiteks kohvioad.
"Viimase aasta jooksul oleme katsetanud päris palju uusi elemente, mida me varem ei ole kasutanud. Võrgud näiteks kohvipakkide peal, energiajookide peal on sellised kaaned, mida saab panna, et vargust vältida. Ja me näeme, et see töötab," ütles Rimi Eesti formaadijuht Jelena Litvinovitš.
Lisaks suurtele kiipidele kasutatakse ka selliseid turvaelemente, mis ei ole poodlejale näha. Lisainvesteeringuid on tehtud anduritesse ja turvakaameratesse. Statistika näitab, et selliseks tegevuseks on põhjust.
"Sel aastal on politsei- ja piirivalveametis registreeritud kokku 3276 poevargustega seotud juhtumit, seda on 610 rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Ja nendest juhtumitest ligi 60 protsenti on toime pandud isikute poolt, kes on selle aasta jooksul toime pannud vähemalt kolm poevargust," rääkis Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna talituse juht Anders Allandi.
Ka poekettide esindajad kinnitavad, et erilist peavalu valmistavad just sarivargad.
"Kui kümme aastat tagasi ikkagi varas nägi välja väga kehvakene ja ta varastas oma tarbeks, siis praegu nad on ikka n-ö ärimehed. Nemad teevad oma tööandjale tööd, varastavad suures koguses ja saavad oma väikse raha ruttu kätte ja nii ongi," lausus Selveri sisekontrolli juht Katrin Kuusk.
Politsei sõnul vahistasid nad alles teisipäeval ühe sellise isehakanud kaupmehe, kes sotsiaalmeedias varastatud toidukaubaga äritses. Toidupoed leiavad, et karistusseadustikku tuleks muuta nii, et vargaid oleks lihtsam vastutusele võtta. Politsei arvab teisiti.
"Ma arvan, et karistusõiguslikult ei pruugi seda probleemi üldse olla võimalik lahendada. Kuivõrd neid inimesi, kes neid tegusid toime panevad, ei pruugi määratavad karistused mõjutada. Tegu on kohati rohkem sotsiaalse probleemiga, millele peab lähenema oluliselt laiemalt," ütles Anders Allandi.
Allandi sõnul on juhtumeid, kus politsei saab poevargaga suheldes jälile juurprobleemile ning lahendatakse küsimus, miks üldse inimene varastama hakkas.
Toimetaja: Aleksander Krjukov