Pekingi nõusolek haruldaste muldmetallide litsentside ajutiseks taastamiseks oli üks peamisi läbimurdeid Londonis toimunud kaubandusläbirääkimiste viimases voorus. Kuid kuuekuuline piirang näitab, kuidas mõlemad pooled jätavad endale vahendid, millega vajadusel pingeid eskaleerida.

Vastutasuks Hiina muldmetallide piirangute ajutisele leevendamisele nõustusid USA läbirääkijad, et vähendavad omalt poolt mõningaid piiranguid selliste toodete müügile Hiinale nagu reaktiivmootorid ja nendega seotud osad, samuti etaan, mis on maagaasi ja nafta puurimise kõrvalsaadus ja oluline plastide tootmisel.

Eelmisel kuul Genfis sõlmitud kaubandusvaherahu säilitamise raamistiku üksikasju alles töötatakse välja, ütlesid allikad.

Hiina ametnikega konsulteerinud inimeste sõnul soovib Peking säilitada oma haaret kriitiliste mineraalide üle, et tagada endale tulevasteks läbirääkimisteks väärtuslikku laskemoona.

Londonis toimunud kohtumistel nõustus Hiina, et hakkab USA ettevõtete litsentsitaotlusi muldmetallide tarnimiseks kohe heaks kiitma, kui president Donald Trump ja Hiina liider Xi Jinping kaubandusraamistikule alla kirjutavad, ütles asjaga otseselt kursis olev isik.

Varaseim taotlus võidakse heaks kiita nädala jooksul pärast seda, kui kaks juhti on ametlikult allkirjastanud eelmisel kuul Genfis toimunud kohtumistel loodud raamistiku, ütles allikas.

Samuti märkis allikas, et kui Hiina taotlused heaks kiidab, hakkab USA loobuma oma vastumeetmetest, sealhulgas reaktiivmootorite ja etaani ekspordikontrollist.

Trump ütles kolmapäeval, et kokkulepe Hiinaga kaubandusrahu taastamiseks on sõlmitud, kuid see vajab tema ja Xi lõplikku heakskiitu. "PÜSIMAGNETID JA KÕIK VAJALIKUD HARULDASED MULDMETALLID TARNIB HIINA ETTE," postitas Trump oma Truth Sociali platvormil, andmata Hiina lubaduse kohta lisateavet.

Hiina kontroll haruldaste muldmetallide ekspordi üle on muutunud Pekingi jaoks oluliseks hoovaks kaubandusläbirääkimistel USA-ga. Pärast mai keskel Genfis sõlmitud kaubandusrahu, süüdistas Washington Pekingit ekspordilitsentside aeglases väljastamises. Peking omakorda süüdistas Trumpi administratsiooni Genfi lepingu õõnestamises.

Ajutised haruldaste muldmetallide litsentsid, mida Peking peaks kohe väljastama hakkama, hõlmavad peamiselt elektriautode, tuuleturbiinide, tarbeelektroonika ja sõjavarustuse tootmisel kasutatavaid elemente, ütlesid allikad.

Saavutatud esialge kokkulepe näib leevendavat Washingtoni ja Pekingi vahelisi pingeid, mis vaid nädal tagasi ähvardasid häirida ülemaailmseid tarneahelaid. Nüüd on mõlemal poolel laiema kaubanduslepingu üle läbirääkimiste pidamiseks aega augustini, kuigi nad võivad seda tähtaega ka pikendada.

Washingtoni ja Pekingi vaheline kaubandussõda on viimastel nädalatel kaldunud tollitariifidest kõrvale ja keskendunud hoopis mõlema riigi poolt seatud piirangutele materjalidele või toodetele, mida teine ​​riik hädasti vajab. Kuid see, mida tollidega peale hakata, mängib ka eelseisvatel läbirääkimistel tõenäoliselt suuremat rolli.

Praegu püsivad tollid tasemel, mis saavutati Šveitsis mai keskel sõlmitud kokkuleppes.

Kuu aega tagasi saavutatud kaubandusvaherahu taastamiseks on nii Washington kui ka Peking võtnud omaks kaubandussõja taktika, mis hõlmab eskalatsiooni ja seejärel deeskalatsiooni – riskantne mäng, mis välispoliitika ja kaubanduse ekspertide sõnul kahjustab pikaajalise lepingu väljavaateid, märgib väljaanne.

Peking, keda ärritas hiljutine USA hoiatus Huawei Technologiesile, peatas haruldaste muldmetallide tarnimise Ameerika autotootjatele ja kaitsetööstusettevõtetele. Washington keelas vastuseks reaktiivmootorite ja muude toodete müügi, mida Hiina hädasti vajab.

Sellele järgnes aga Trumpi ja Xi telefonikõne ning sel nädalal toimunud kaubandusläbirääkimiste voor Londonis.

Just Hiina piirang muldmetallide ekspordile ajendas pooli Londoni läbirääkimisteks uuesti kokku tulema. Trumpi administratsioon tõi Londoni läbirääkimistel lauale aga USA ekspordikontrolli – mis on Hiina tööstuslike ja tehnoloogiliste ambitsioonide peamine takistus.

USA õigusekspertide sõnul on Washington ajalooliselt rakendanud selliseid kontrollmeetmeid riikliku julgeoleku kaitsmise eesmärgil. Endise presidendi Joe Bideni administratsiooni ajal lükkasid USA ametnikud tagasi Hiina korduvad taotlused proovida neid kontrolle läbirääkimiste teel kaotada, öeldes, et need meetmed ei ole läbirääkimiste objektiks. Bideni ametnikud nimetasid seda "väikese hoovi, kõrge aia" strateegiaks.

Praegune Trumpi administratsioon on seevastu laiendanud ekspordikontrolli kasutamist, et kasutada seda Hiina survestamiseks. Londoni kokkuleppe raamistik näeb ette, et USA tühistab mõned hiljutised kontrollimeetmed, näiteks reaktiivmootoritele ja nendega seotud osadele kehtestatud piirangud, vastutasuks Hiina kiirendatud haruldaste muldmetallide litsentside väljastamise eest.

Asjaga tuttavate inimeste sõnul ei kavatse USA aga taganeda meetmetest, mille eesmärk on takistada Hiina juurdepääsu kriitilisele Ameerika tehnoloogiale, mis võiks aidata edendada riigi ambitsioone sellistes strateegilistes sektorites nagu tipptasemel kiibid ja tehisintellekt.