Tallinnas toimuvad parasjagu Ivan Pavljutskovi debüütmängufilmi "Morten" võtted. See on noortefilm noortelt tegijatelt. Ühtlasi on "Morten" üks nendest Eesti filmidest, mille võtted kodumaal toimuvad.

"Kõige esimese filmil võiks olla filmitegijal vabadus valida ise keskkond ja valida ise meeskond ja seda saab teha väiksemõõdulise filmi puhul," lausus Kopli Kinokompanii filmiprodutsent Anneli Ahven.

Kuuest filmiinstituudi tänavu rahastatud mängufilmist kolme filmi võtted toimuvad Eestist väljas. Filmitakse kas täies mahus või osaliselt Lätis ja Leedus.

"Eestist ei ole võimalik kokku saada veidi ambitsioonikama filmi rahastust, seetõttu on vaja taodelda rahastust mujalt riikidest ja käia sealset maksusoodustust kasutamas," sõnas EFI mängufilmide ekspert Maria Ulfsak.

Näiteks filmiti kevadel Leedus Evar Anvelti psühholoogiline põnevik "Midagi tõelist", mis räägib maskuliinsusest tarbimisühiskonnas.

"Meie filmi eelarve vajas suuremat resurssi, kui meil oli võimalik Eestist kaasata. Kuskil 50 protsenti filmi rahast tuleb avalikest fondidest, ülejäänud raha peab produtsent kusagilt mujalt kokku ajama. Selleks on erinevad võimalused. Üks nendest on teha koostööd erinevate välisriikidega. Teine võimalus on kaasata erarahastust," ütles Nafta Filmsi filmiprodutsent Andreas Kask.

Ka Nafta Filmsi järgmine projekt teha Eestist väljaspool.

"Oktoobris alustame võtetega Lätis filmiga "Serafima", mille režissöör on Veiko Õunpuu. See põhineb siis raamatul "Serafima ja Bogdan"," kirjeldas Kask.

Tavaks on, et filmi tehniline meeskond palgatakse filmimise riigist, loominguline meeskond ja näitlejad Eestist. Vaataja jaoks vahet ei ole, kus riigis film üles võetud on. Küll aga tegijatele ja Eesti majandusele.

"Filmikunsti määruse järgi on filmitegijad, juhul kui nad saavad Eestist peatootjana raha, kohustatud 50 protsenti sellest rahast kulutama Eestis," ütles Ulfsak.

Samal ajal, kui Eesti filmitegijad vaatavad filme planeerides üha rohkem naaberriikide poole, tuleb meile siia Eestisse praegu üha vähem välisprojekte, mis tähendab, et omad ei tooda ja võõrad ei tule ka.

Raha tagasimakse fond, mis varasemalt nii Hollywoodi suurprojekte kui Põhjamaa filme ja seriaale siia meelitas, vajab filmiinstituudi sõnul läbimõtlemist ja võib-olla ka ümberstruktureerimist.

"Tippaegadega võrreldes, kus meie ukse taga oli pidev järjekord on olukord muidugi muutnud. Rahastus üldisemalt nii Euroopas kui terves maailmas on vähenenud ja muutunud ebakindlamaks. Lisaks on Eesti väga kalliks muutnud meid. See on meid võrreldes naabritega pannud ebasoodsale tasemele. Me ei ole enam samal tasemel konkurentsis nagu me olime varem," ütles filmi tagasimakse fondi juht Nele Paves.

Rahvusvahelised koostööprojektid on filmimaailma lahutamatu osa. Seejuures on Eesti filmikunsti seisukohalt kõige olulisem, et meie enda filmitegijad saaksid piisavalt palju tööd ja kätt harjutada.