"Antud põllurobot asendab juba täispõllutöömasinaid, näiteks traktorit. Tegemist on siin 160-hobujõulise masinaga. Haakesse saab võtta kõiki põllutöömasinaid. Ehk täna on võimalik selle masinaga siis teha kõiki põllutöid," lausus EMÜ Rõhu katsejaama juhataja Toomas Tõrra.

Kui vili korjatud, saab selle sorteerimiseks appi võtta Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi tudengite loodud lahenduse. Toiduks mõeldud teraviljas võib prahti leiduda kuni kaks protsenti. Nüüd saab aeganõudva käsitöö asemel kinnitada sorteeri külge seadme, mis hindaks viljavoo puhtust kaamerasilmaga.

"See teeb sellest viljavoost hästi palju pilte ja suudab eraldada nii-öelda terad sõkaldest ehk leida üles need prügised tükid ning anda nendele massihinnang ehk öelda, kui suur protsent prügi selles teraviljas on," sõnas TÜ haridusrobootika juhtivspetsialist Heilo Altin.

Mõlema teadlase sõnul muutubki põllumajandus üha nutikamaks. Põllumees siiski tööta jäämist kartma ei pea: tema töö on tulevikus lihtsalt teistsugune.

"Inimese roll ei ole kuhugi kadunud ühegi roboti käitamisel. Ühelt poolt ei teki need robotid ilma inimeseta: keegi peab neid hooldama. Keegi peab neid ka tööle rakendama. Teiselt poolt on ka siis meeskond, kes neid hooldab," lausus Tõrra.

"Kui ülejäänud maailm ju selles suunas liigub, ei saa põllumajandus sellest erineda ja homme on ikkagi konkurentsis need, kes tegelevad enda efektiivsemaks muutmisega. Efektiivsemalt tootmisega," ütles Altin.

Eesti esimene põllurobot läheb käiku Maaülikooli õppe- ja teadustöös. Viljasorteeriga jätkuvad katsed Tartumaal Mällona talus.