Nii nagu laulupeole minnakse ikka rongkäigus sammusid ka 19 leelokoori pidulikult Värska laulukaare alla.

"See on seto leelokooride kokkukorjamine ehk seto leelokoorid saavad iga kolme aasta tagant kokku ja näitavad ennast. See laulupidu eristub selle poolest, et rahvas ei tea kõiki laulusõnu, aga samas korrata saab ikka," lausus peakorraldaja Maarja Saarine.

"Vanad lauluemad on teise ilma läinud, aga on ka noori juurde tulnud. Täna on kaks uut koori leelopäeval. Ma arvan, et kõige suurem muutus on see, et kui vanasti oli leelo igapäevaselt meie ümber ja tuli nagu emapiimaga kaasa, siis praegusel ajal peame me leelot õppima," rääkis leelotaja Meel Valk

Millest tänapäeval leelo laulud räägivad?

"Räägivad ajaloost, aga räägivad ka tänasest päevast – mida me teeme ja kus käime ja kuidas meil elu on – kui tehakse ka uued sõnad. Aga kui on arhailised, vanad laulud, siis need on olemas Leeloantoloogias, seal on kõik laulusõnad, tuleb vaid viis leida," ütles leelotaja Laine Lõvi.

Noorele meeldib eriti see, et seto rahvalaulus on oma koht hetkeinspiratsioonil.

"Tulemegi kokku ja laulame rahvalaulu, kellele siis ei meeldiks rahvalaul. Ma olen päris palju kuulnud, et inimesed improviseerivad – kuigi on harjutatud, aga hästi tore on seto leelo puhul see, et tuled kohale, sa vaatad ringi,  et mis sind täna inspireerib, ja siis sellest laulad," rääkis leelotaja Emilia Berg.