Riigikogu saalist on pingid välja tõstetud, samuti on ära viidud lauaplaadid. Ajaloolist mööblit välja ei vahetata, kuid üht-teist tuleb uuendada. Sügisesteks istungiteks peavad tööd lõppema.

"Me vahetame kaablid välja, vahetame välja puldid ja lauaplaatidel vahetatakse välja kangas, mis on 13 aastaga ära kulunud, pleekinud. On vaja välja vahetada," ütles riigikogu kantselei haldusdirektor Ahto Saks.

Sahtlite põhja on mõned riigikogu liikmed jätnud autogramme ja üles tähendanud kuupäevi. Paraku on seda sorti kultuurikihti napilt. Riigikogus ekskursioone korraldav riigikogu liige Juku-Kalle Raid teab rääkida, et mitte ainult kogu liikmed ei sirgelda sahtli põhja sõnumeid - ka külalised.

"Ma olen ise peale sattunud ülemiselt rõdult, kui - meil on lahtiste uste päev - kord aastas kevaditi. Kus viisakad igati soliidses eas inimesed midagi siia kraabivad," rääkis Raid.

Riigikogu oli ka esimene parlament maailmas, kus võeti kasutusele elektrooniline hääletussüsteem - aastal 1927.

"Siis oli kaks nuppu - must nupp ja valge nupp. Kui poolt, siis valge, kui vastu, siis must. Ja kui sonkida toonases ajakirjanduses, siis tekitas saadikutes väga palju segadust - nad ei suutnud uskuda, et see elektrooniline valimissüsteem on aus. Nagu kõikides parlamentides, tahtsid käega märku anda ja mingi sekretär loeb hääled kokku," lausus Raid.

Juku-Kallel on ka isiklik leid - oma toast, kui ta riigikokku saabus.

"Minu kabinetist leidsin ma Rain Rosimannuse läpaka, mis oli siuke tellise paksune. Seal oli silt. See oli suurte floppy diskidega, nii et kui Rain Rosimannus, sa tahad oma arvutit kätte saada, helista mulle. See on minu käes siiani," sõnas Raid.